Küsimusele, mis lühendaks eriarstiabi järjekordi, vastas perearst Eero Merilind.
Merilind: Selleks, et välja pakkuda probeemile lahendust, tuleb aru saada, kas see on probleem ja kelle jaoks see on probleem. Kui esmatasand töötab "saatekirja vabrikuna" ja sisuline töö on piiratud inim- ja uuringute ressursi osas; eriarstiabi on üles ehitatud fee for service põhimõttel; EMO osakonnad rahastatud "open end" printsiibil; kiirabi annab sümptomaatilist abi; patsiendid, kellel on tõesti probleem, maksavad ise tasulise arstiabi eest; valdkonna eest vastutav minister Arstide Liidu liikmetega ei kohtu; sotsiaalmaksu maksjaid on vähem kui riikliku ravikindlustusega hõlmatud isikuid ja tervishoiu investeeringute %ga SKP-st on Eesti OECD maadest eelviimasel kohal, - siis on meil ju kõik hästi –arstiabita keegi ei jää ja kõigil on käed-jalad tööd ning tegemist täis ja Eesti võib jätkuvalt vastu võtta tiitleid, kui kõige efektiivsema arstiabiga riik.
Seotud lood
Küsimusele, mis lühendaks eriarstiabi järjekordi, vastas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Siim Rinken.
Kui seni said haiglate erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) abi kõik sinna pöördujad, mõni küll pärast tundide pikkust ootamist, siis nüüd on arutuse all ideed, kuidas osa inimesi ukselt minema peletada.
Meditsiin 2016 vestlusring päädis TÜ tervishoiu instituudi juhi professor Raul-Allan Kiiveti mõttearendusega sellest, et olemasoleva tervishoiu rahastamise mudeliga edasi liikuda ei saa, sest see pärsib nii võrgustumist kui ka üldist arengut.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!