Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tiit Suuroja võitleb väljakutsetega
“Usun, et jämesoolevähi sõeluuring võib päästa elusid ja sellest on Eesti rahvale kasu,” kinnitas juulis käivitunud jämesoolevähi sõeluuringuprogrammi üks eestvedaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg ja onkoloog Tiit Suuroja.
Foto: Raul Mee
Eestis haigestub jämesoolevähki igal aastal ligi tuhat inimest ja haigestumiste arv on aasta-aastalt tasapisi kasvanud. Doktor Suuroja viitas sõeluuringu vajalikkust põhjendades asjaolule, et Eestis avastatakse jämesoolevähk umbes kolmandikul juhtudest alles kaugmetastaaside staadiumis, kuid rahvusvaheline kogemus on näidanud, et sõeluuringuga suudetakse jämesoolevähile jälile saada varasemas ja kergemini ravitavas staadiumis. “Tänu sõeluuringule surrakse sellesse kasvajasse 30% vähem,” rõhutas Suuroja rahvusvahelistele uuringutele viidates. Lisaks sellele vähendab sõeluuring ka vähkide esinemust, kuna sõeluuringuga tuvastatakse ka vähieelsed muutuseid ja neid on võimalik edukalt ravida.
Eesti saab juurde veel ühe vähi sõeluuringu, kui 2016. aastal hakatakse arsti juurde kutsuma üle keskea mehi ja naisi, et teha kindlaks soolevähi võimalikkus.
Ehkki Medicumi kodulehelt võis veel jaanuari algul lugeda, et jämesoolevähi sõeluuring on justkui ajutiselt peatatud, ei vasta see haigekassa kinnitusel tõele.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.