Jämesoolevähi sõeluuringu üllatav algus
Üllatuseks on soolevähi sõeluuring juba esimeste kuudega välja toonud päris palju peitverele positiivseid analüüse.
Esmaspäeval Vähiliidu korraldatud pressikonverentsil räägiti vähinädala sissejuhatusele iseloomulikult erinevatest vähipaikmetest, kuid rõhuasetusega seedeelundkonna vähile. Üks selline on jäme- ja käärsoolevähk. Esimestel soolevähi sõeluuringu kuudel on tehtud 617 peitvere testi, millest 37 olid positiivse tulemusega. Seega 6% vajas järgmist etappi: sõelkoloskoopiat. Mis on nende tulemusena selgunud, polnud pressikonverentsi ajaks veel teada, histoloogia on veel teadmata. "Ma ei osanud nii suuri numbreid esimestest kuudest oodata," kommenteeris haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen.
Mathiesen jä'tkas, et sõeluuring säästab ravikindlustuse kulutusi. 2015. aastal kulus jämesoolevähi kemoteraapiale 2,8 mln eurot ja kokku sai ravi 708 kindlustatut. Tänavu I poolaastal oli 377 inimest, kellel oli kaugelearenenud jämesoolevähk ja neile kulus juba üle 2 mln euro.
Soolevähi sõeluuringu kesksel kohal on perearstid ja pereõed. "Nad juhendavad, kuidas teha peitveretesti, annavad materjalid kaasa. Kui on vajalik edasine uuring, saavad nad inimest nõustada ja julgustada," rääkis Mathiesen. Ta rõhutas, et oluline on inimestele kinnistada ja tagada, et see protseduur on kvaliteetne, ohutu ja valutu.
Jämesoolevähki haigestumine on tõusmas, ja üle poolte patsientidest on esmakordselt arsti juurde jõudes juba III ja IV staadiumis vähiga. Siit ka vajadus sõeluuringuks, et testida ja leida vähieelseid seisundeid ja varaseid vähke, kus vähk on veel väga väike. Sel aastal on uuringu sihtrühmas 60aastased inimesed, täiemahulisena läheb uuring käima 2020. aastal.
PERHi onkokirurg Tiit Suuroja rääkis, et enim võidetakse vähi puhul elusid varasest avastamisest ja eluviiside ja keskkonna muutmisest. Samas ei tee sõeluuring ka imesid. "Rootsis pole soolevähi skriining läbimurret suremuse vähendamises teinud, ikkagi jääb selleks numbriks 60%," rääkis Suuroja. Seedetrakti kasvajate puhul on patsientide elulemus Suuroja sõnul mõnevõrra tõusnud ajas, kuid keskmisest aeglasemalt kui teiste vähipaikmete puhul.
Viimase 15 aastaga on toimunud ka seedeelundite vähkide osas muutus. Algselt üsna vähe esinenud jämesoolevähk on muutunud Suuroja sõnul olulisemaks, vähenenud on maovähi esinemine. Tõusnud on mõnevõrra ka pankreasevähi esinemine. "Seedetrakti kasvajad on kõige halvemate ravitulemustega, seal on skriining oluline koos võimalikult varajase pöördumisega. Siiski on elulemus paranenud, oleme Eestis saavutanud üle 50%lise elulemuse algse 40% asemel," sõnas Suuroja. Praktiliselt kõik seedetrakti kasvajad on näärmelised vähid, nad tekivad nn astmeliselt. "On vähieelsed seisundid, I ja II staadiumi on düsplaasia on juba aastaid enne, kui arsti poole pöördutakse," rõhutas arst.
Ta lisas, et vähk ei tekita alguses mingeid vaevusi, ka väliseid muutusi – see on probleem eriti siseelundite puhul, mida lihtsalt ei näe. "Kahjuks puuduvad seedetrakti elundite puhul vähile iseloomulikud tunnused, need sarnanevad paljude teiste haiguste tunnustega," rääkis Esko. "Samas inimene ise ka tõrjub mõtet vähist, sest vähihaiget kujutatakse ette kui kõhna, suurtes valudes, psüühikahäirega väsinud persooni."
Millele tähelepanu pöörata, et märgata seedeelundite vähki?
Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog Vivian Esko rääkis, et alarmtunnused on üldiselt omased ka teistele seedeelundite haigustele ja kindlasti ei tasuks suurt probleemi teha, kui on tekkinud muret ühe tunnuse osas. Kui aga neid on juba vähemalt kolm, tasub korra arstiga nõu pidada. Tunnusteks on seedekorratused, täis- ja raskustunne kõhus, isutus, seletamatu iiveldus, oksendamine, neelamise takistus, sage soole tühjendamise vajadus, veri või/ja lima väljaheites, kõhuvalu, kaalulangus, „tükk“ kõhus, seletamatu väsimus ja nõrkus, väheveresus e aneemia, hemorroidid (healoomuline ja ravitav haigus, kuid ohumärk on kaasnevad põletikud ja veritsused). "Tähelepanu tuleb pöörata sellele, mis on tavapärasest teisiti, kõrvalekalle," rõhutas Esko.
