Paluste: vastutuskindlustus oleks mõistlik katta riigieelarvest

Räpina haigla juht ja haiglate liidu juhatuse liige Miia Sultsmann leiab, et loodav vastutuskindlustuse fondi rahastamine peaks ideaalis tulema mitmest allikast.

Suurim risk patsiendi meditsiinilise menetluse normaalsest kulust kõrvalekaldeks on invasiivses meditsiinis, eriti kirurgilistel operatsioonidel, selgub TÜ Kliinikumi arsti Marko Murruste analüüsist.

Eesti Arstide Liidu juht Lembi Aug ütles Meditsiin 2017 konverentsil, et üha kasvavad invasiivsed ravi- ja uurimismeetodid tõstavad tüsistuse riski ja kaebustega lõppevaid juhtumeid tõotab tulevikus tulla rohkem kui seni. Kas loodavast vastutuskindlustusest on arstidele selles olukorras tuge?

Sotsiaalministeerium andis äsja teada, et saatis kooskõlastamisele tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse loomise süsteemi, mille kulu on riigieelarvele ja haigekassale umbes 2,3–3 miljonit eurot aastas.

Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.