Foto: Caro /Scanpix

Õedede ja ämmaemandate esindajad haiglates soovivad, et nende erialade tudengite praktika tasustamise tingimused uuesti üle vaadatakse, sest praegused tingimused jätavad nad teiste spetsialistidega võrreldes ebavõrdsesse seisu.

Tosina haigla õendustöötajad on saatnud sotsiaalministeeriumile pöördumise, kus juhivad tähelepanu mullu sügisel sõlmitud konsensusleppe küsitavustele.

Kitsaskohad leppes halvendavad õdede ja ämmaemandate kutsealast ettevalmistust, sealhulgas praktikakohtade kättesaadavust ja praktika juhendamise kvaliteeti, leitakse pöördumises, mis on suunatud terviseminister Jevgeni Ossinovskile, haridus- ja teadusminister Mailis Repsile ja Eesti Haiglate Liidu juhile Urmas Sulele.

Mullu 15. novembril sõlmiti konsensuslepe õdede ja ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajadusest aastatel 2017–2020.

Haiglate õendus- ja ämmaemandustöötajate esindajad juhivad ministrite ja haiglate liidu tähelepanu sellele, et konsensusleping jätab ebaselgeks, kas ja kuidas tagatakse tervishoiuspetsialistide tegelik (koolitus)vajadus erialati ja regiooniti tervishoiuteenuste osutamise järjepidevuseks tagamiseks.

Haiglate esindajate pöördumises välja toodud konsensusleppe kitsaskohad:

1. Konsensuslepe on vastuolus asutuste vahel sõlmitud praktika korraldamise lepingutega ning erineb oluliselt konsensusdokumendist, mida tutvustati õendusjuhtidele 2015. aastal.

Allkirjastatud konsensuslepet ei ole tutvustatud enamikule Eesti õendusjuhtidest, kelle vastutusel on tervishoiu kõrgkoolide üliõpilaste praktika korraldamine haiglates.

Probleemid praktika juhendamise tasustamise ümber on kestnud aastaid, põhjustades juhendajate motivatsiooni langust ja probleeme praktikakohtade kättesaadavuses.

2. Konsensusleppe punkt 2.4. on mitmeti tõlgendatav ning on tekitanud pahameele Eesti õeskonnas.

Õppeasutused tõlgendasid punkti 2.4. sõnastust "kandma praktikaga seonduvad kulud" kui võimalust lõpetada õendus- ja ämmaemandusüliõpilaste praktika tasustamine. Haiglad on ka seni kandnud praktikaga seotud kulud, arvestades nende hulka kaitseriietuse ja - vahendid, hügieenitarvikud jmt.

Olukorras, kus õppeasutuste poolt tasustatakse arstide, füsioterapeutide, radioloogiatehnikute, bioanalüütikute ja hooldustöötajate praktika juhendamist, on põhjendamatu ja ebavõrdne kohtlemine mitte tasustada õdede ja ämmaemandate praktika juhendamist.

3. Õendus- ja ämmaemandusüliõpilaste praktika tasustamise lõpetamine õppeasutuste poolt oleks selge signaal, et praktikat ei loeta õppetööks, mis nõuab õppetööga kaasnevaid tegevusi (sh õpieesmärkidega tutvumist, eesmärgipärast juhendamist, üliõpilase praktika sooritamise hindamist ja kirjaliku tagasiside andmist). Näeme selles olulist ohtu praktika juhendamise kvaliteedile ning õpetamisega seotud tegevuste mitteväärtustamist.

4. Õdede koosseisud on normeeritud vastavalt haigekassa rahastamisele, mis ei arvesta praktika juhendamiseks kuluvat tööaega.

Õendusjuhtide arvates on lubamatu tasustada ravirahadest üliõpilaste praktika juhendamist, kui praktika moodustab 40% õppetööst ja on haridus- ja teadusministeeriumi poolt rahastatud.

Konsensuslepe näeb ette tervishoiu kõrgkoolide tegevustoetuse mahus, mis tagab õdede ja ämmaemandate õppesse vastuvõtu ja õppe lähtuvalt konsensusleppest.

Tartu Ülikooli Kliinikumi praktikajuhendamise tasud moodustasid 2014. ja 1015. aastal vaid 1,5% Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile eraldatud tegevustoetusest.

5. Konsensusleppe punkti 2.4.1. täitmine seab ohtu suure hulga üliõpilaste praktika sooritamise haiglates.

Näiteks on Tartu Ülikooli Kliinikum seni kõikidel meditsiiniga seotud kutsealadel vastu võtnud maksimaalse arvu üliõpilasi, arvestamata kaasnevaid kulusid. Samas pole suudetud säilitada õdedele pädevuspõhist töötasu, mis motiveeriks õdesid olema praktika juhendaja ja oma kutseala arendaja.

Haigekassa ressursside vähesuse juures ja praktikaga kaasnevate kulude suurenedes ei ole mõistlik üliõpilaste praktika korraldamiseks kulutada rohkem ressurssi kui on vajalik üleriigiliselt kokkulepitud praktikakohtade tagamiseks ja töötajaskonna järelkasvuks.

Näiteks võttis Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik seni praktikale korraga 30 üliõpilast kolmeks nädalaks. Konsensusleppe järgi peaks psühhiaatriakliinik korraga vastu võtma ainult 7 üliõpilast, mis on ka kliiniku õdede järelkasvu silmas pidades maksimaalne arv.

6. Vastuvõttude arvud konsensusleppes ei tähenda veel tööturule jõudvate õdede arvu suurenemist. 

Väljalangevus on õppeasutustes suur ja vajaks senisest rohkem tähelepanu. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist eksmatrikuleeriti 2015. aastal kokku 138 õppurit ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist 166 õppurit (majandusaasta aruanded 2015).

7. Konsensusleppe sõlmimisel on lähtutud tõendamata eeldusest erinevate spetsialistide vajaduse kohta.

Õppekohtade kavandamisele peaks kaasnema analüüs, milliseid tervishoiuspetsialiste ja millises mahus ning millises Eesti piirkonnas tegelikult vajatakse ja vastavalt sellele planeerima õppekohtade muutuse.

Viimastel aastatel läbiviidud tervishoiureformid (nt teine pereõde, kiirabis õdede brigaadide loomine, haiglate võrgustumine jms) ja planeeritavad muudatused ja trendid (nt tervisekeskuste arendamine, iseseisvate õendusabiteenuste kasv jms) on vajalikud tervema elanikkonna ja kulutõhusamate tervishoiuteenuste osutamiseks, kuid spetsialistide koolitus ei ole käinud käsikäes nende muudatustega.

TAUST:

Selleks, et õdede arvu veelgi suurendada, sõlmisid sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, Eesti Haiglate Liit, tervishoiu kõrgkoolid, Eesti Õdede Liit ning Eesti Ämmaemandate Ühing mullu 15. novembril esmakordselt õdede konsensusleppe.

Selle eesmärk oli kokku leppida ja tagada õppekohtade suurenemine õdede ning ämmaemandate õppes aastatel 2017–2020. Iga leppe osapool võtab endale hea tahte väljendusena kohustused.

Leppe järgi kohustub sotsiaalministeerium, koostöös kõigi osapooltega, korraldama tervishoiutöötajate ja -spetsialistide koolituskomisjoni. Selle eesmärk on igal aastal vaadata üle kõik koolitusmahud, tuginedes kokkulepitavatele numbritele.

Haridus- ja teadusministeerium kohustub tervishoiu kõrgkoolidele eraldama tegevustoetuse, mis tagab õdede ja ämmaemandate õppesse vastuvõtu ning õppe.

Tervishoiu kõrgkoolid lubavad omalt poolt tagada õdede ja ämmaemandate vastuvõtu ning õppe. Haiglate liit panustab õdedele ja ämmaemandatele praktika pakkumisega ning lisaks tagab praktikantidele juhendajad. Samuti katab viimane kõik praktikaga kaasnevad kulud.