Madise: hea tava järgimata jätmine on märk lugupidamatusest

Õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsler Ülle Madise.

Selle aasta 13. jaanuaril pöördus Hambaarstide Liit õiguskantsleri poole hinnangu saamiseks 14. detsembril 2016. aastal vastu võetud „Ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksu muutmise seaduse“ vastavusest Eesti Vabariigi põhiseadusele ja teistele seadustele.

Avaldame õiguskantsler Ülle Madise vastuse.

Hea õigusloome tava kohaselt tuleb arvamuse avaldajatele selgitada, kui nende seisukohtadega ei arvestatud. Hea õigusloome tava järgimata jätmine ei muuda paraku seadust põhiseadusvastaseks, ehkki on märk lugupidamatusest ja asjatundjaid eirates loodud seadus ei pruugi teenida seatud eesmärke parimal moel.

Ravikindlustuse seadus (RaKS) ei kohusta tervishoiuteenuste osutajaid Eesti Haigekassaga (haigekassa) ravi rahastamise lepinguid sõlmima ja osutama teenust vaid haigekassa etteantud tingimustel. Ka ei seo Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervishoiuteenuste piirhinnad sektoris tegutsevaid teenuste osutajaid vahetult. Kõnealused piirhinnad keelavad haigekassal leppida tervishoiuteenuste osutajatega kokku kõrgemad hinnad. Niisiis leiavad kehtestatud piirhinnad oma väljenduse üksnes haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus, milles kokku lepitud teenuse hind ei või ületada piirhinda.

Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingud seovad tervishoiuteenuse osutajat vaid piires, milles tervishoiuteenuse osutaja täidab haigekassa ees võetud lepingulisi kohustusi. Seega kehtib RaKS § 67 lg-st 3 tulenev tervishoiuteenuse eest lisatasu võtmise keeld üksnes juhtudel, mil haigekassa peab kindlustatud isikult tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle võtma.

Juulis jõustuva RaKS § 29 lõike 2 järgi võtab haigekassa vähemalt 19aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kalendriaastaks kehtestatud piirmäära ulatuses. Seega on haigekassa antava kindlustuskaitse ulatus piiratud ja haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud hambaraviteenuse osutaja on kohustatud ravikindlustatule teenust osutama haigekassaga kokku lepitud tingimustel vaid juhtudel, mil teenust rahastab ka haigekassa. See tähendab, et olukorras, kus hambaarsti vastuvõtule tuleb ravikindlustatud isik, kes on oma hambaravihüvitise sel aastal juba n-ö välja võtnud, ei ole talle teenuse osutamine käsitatav enam haigekassaga sõlmitud lepingu täitmisena ja temalt võib küsida teenuse eest turuhinda.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg-s 1 sätestatud tervisepõhiõigus annab õiguse kvaliteetsele tervishoiuteenusele. Riigikogu on ravikindlustuse seadust kehtestades soovinud, et ravikindlustatutele oleksid tagatud kvaliteetsed tervishoiuteenused (vt RaKS § 25 lg 1). Piirhindade põhjendatuse hindamisel on õigusteaduse meetodid paraku piiratud.

Mure tervishoiu rahastamise ja hea arstiabi kindlustamise pärast on kahtlusteta põhjendatud ja jagan seda täiesti. Seal, kus õiguskantsleri ametiülesannete raames võimalik, püüan kaasa aidata kestlike põhiseaduspäraste lahenduste leidmisele.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.