Lutsar HPV teemal: sõeluuringutest tuleb kiirem mõju kui vaktsiinidest
TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar rääkis Arstide Päevadel, et emakakaelavähi langust lähiajal oodata pole, sest vaktsineerimiste tulemuse avaldumiseks kulub aega.
Riiklik immuniseerimiskava alusdokumendis on kirjas kõik vaktsiinid, mis puudutavad Eestit. Dokumenti täiendatakse iga viie aasta tagant.
Alusdokumendile järgneb ekspertkomitee kokkusaamine, kus kõik teemad läbi arutatakse ja kõik vastuvõetud otsused immuniseerimise osas on kollektiivsed.
Vaktsiinid jagunevad Lutsari sõnul laiemas mõistes kahte gruppi. "Esiteks vaktsiinid, mis on olulised populatsiooni jaoks (leetrid jms) peaksid tingimata olema riiklikult rahastatud," sõnas professor.
Teine grupp on vaktsiinid, mis on pigem individuaalsed - HPV, Hib TBE - pakuvad kaitset ennekõike üksikisikule. "Kommunikatsioon peaks siin olema pigem, et riik tuleb vastu ja võimaldab saada tasuta vaktsiini, mitte et käsib kasutada," ütles Lutsar.
Lutsar peatus lähemalt HPV-vastasel vaktsiinil. Ta rääkis, et komisjoni otsus oli lülitada vaktsiin vaktsineerimiskavva. "Soovitav sihtgrupp on 12–14aastased tüdrukud, eelistatud võiks olla koolis tehtavad vaktsineerimised – siis on hõlmatus suurem," ütles professor.
Vaktsiinidest soovitati Cervarix või Gardasil 9 ja läbi soovitatakse viia kahedoosiline vaktsineerimine.
Miks soovitati HPV vastu vaktsineerimist?
Soovitus põhines Lutsari sõnul tõdemusel, et emakakaelavähki haigestumine on Eestis kõrgel tasemel – Soomes on haigestumine kordades madalam, võrreldes Eestiga.
"Kui vaadata Eesti statistikat, siis suurt tõusu haigestumises ja suremuses näha pole, kuid mitte ka langust ning olukord on tõsine," ütles ta.
Kui võrrelda meid Põhjamaadega, jätkas ta, siis igal pool Põhjamaades toimub haigestumistes-suremistes langus - mitte ühelgi Põhjamaadest ei ole "joonlauaga tõmmatud joont" nagu Eestis - toimub langus.
See langus algas Lutsari sõnul enne vaktsineerimisi ja on põhjustatud väga headest skriiningprogrammidest. "Miks Eestis skriiningprogrammid ei tööta, ei oska öelda – alla poole inimestest läheb skriiningprogrammidest ja see pole piisav, et avaldada mõju tervele populatsioonile," lisas ta.
Vaktsiinid on efektiivsed
Praegu turulolevad vaktsiinid on efektiivsed, kinnitas Lutsar, nende üldine efektiivsus on 80% ja üle. Kuna HPV genotüüpe on rohkem, kui vaktsiinis, siis paraku kõiki see ei aita.
Vaktsiinis olevate genotüüpide efektiivsus on aga peaaegu 100% ja vaktsiinid kahtlemata töötavad.
Kõrvaltoimed – süstekohal võivad tekkida lokaalsed reaktsioonid. Peamiselt CRPS ja POTS esinemine – need sündroomid võivad nii või teisiti esineda. Sündroomide ja vaktsiinide vahel seost ei nähta, kuid teemat uuritakse aktiivselt edasi.
Gardasil on tekitanud ka anafülaksiat.
Mida oodata 5–10 aastat pärast vaktsineerimist?
Professori kinnitusel on CIN2 ja CIN2+ langus noorte vaktsineeritute hulgas.
"Emakakaelavähi langust lähiajal oodata pole, sest nii ruttu vaktsiinide tulemus ei avaldu. Kiiremat mõju võib avaldada vaid skriiningprogrammides aktiivsem osalemine," sõnas Lutsar.
Vaktsineerimisnõustamise juurde peaks käima tema sõnul ka see, et noorele räägitakse, et nad hakkaks skriiningprogrammides osalema.
Kokkuvõtteks sõnas Lutsar, et haiguste jälgimine ei tohiks lõppeda vaktsiinide lülitamisega riiklikku programmi. "Ammu on läbi ajad, et Eestis ei pea uuringuid tegema ja elame teiste riikide uuringute kulul - need ajad on möödas!" sõnas ta. "Peaksime vaatama ja analüüsima, mis juhtub, kui vaktsiini kalendrisse toome."
Ennekõike pakub Lutsari sõnul huvi, kas midagi läheb halvemaks ja millele peaks tähelepanu pöörama. See peaks olema riiklikult rahastatud.
"Kui tulevad vaktsiinid kalendrisse kohtades, kus on head ennetusprogrammid – peab minema see info elanikkonnale, et vaktsiin pole lahendus, oluline on ka ennetus," sõnas professor Lutsar.
Kõrvalnähtudest ja olukordadest, kus vaktsiin ei tööta, tuleks teatada ravimiametisse.
