Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jämesoolevähk – märkamatult kulgev haigus
Patsiendid, kellel diagnoositakse jämesoolevähk, ei tunneta eelnevalt pikka aega tõsisemaid probleeme kui tavapärased kõhuhädad, mis võivad olla tingitud ükskõik millisest tervisehädast.
Tegu on aga haigusega, millest tervenemiseks on võimalikult varajane avastamine ülioluline.
Seotud lood
Vaid ligi pooled rinna- ja emakakaelavähi ning kolmandik jämesoolevähi sõeluuringule kutsutavatest osalevad uuringus.
Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva tõi haigla sisekliiniku sügiskonverentsil välja, et korduv peitvere test võiks leida 90% jämesoolevähkidest.
“Usun, et jämesoolevähi sõeluuring võib päästa elusid ja sellest on Eesti rahvale kasu,” kinnitas juulis käivitunud jämesoolevähi sõeluuringuprogrammi üks eestvedaja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg ja onkoloog Tiit Suuroja.
Gastroenteroloog Benno Margus rõhutab, et alati ei tähenda veri väljaheites soolevähi olemasolu ja põhjus võib olla ka näiteks ninaverejooks.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele