Kas viljatusravi ajal peab naine füüsilist aktiivsust vähendama?
Elite erakliiniku naistearst Deniss Sõritsa uuris Tartu Ülikooli doktorantuuri raames viljatute naiste füüsilist aktiivsust.
Uuringus osales 107 reproduktiivses eas naist, kellele oli tehtud embrüo siirdamine. Eesmärgiks oli objektiivselt mõõta viljatute naiste füüsilist aktiivsust kunstliku viljastamise ajal ja hinnata füüsilise aktiivsuse mõju rasestumisele.
Füüsilist aktiivsust mõõdeti akseleromeetri ehk väikese vööl kantava seadeldise abil, mis registreerib kandja kõik liikumisintensiivsused kolmel korral – enne kunstlikku viljastamist, selle ajal ja kaks nädalat ka siis, kui naine rasestus.
Tulemused näitavad, et naised vähendavad oluliselt oma füüsilist aktiivsust kunstliku viljastamise ajal ja füüsilisel aktiivsusel ei olnud seost rasestumisega. Samas oli näha, et füüsiliselt aktiivsematel naistel õnnestus munasarjade stimulatsiooni ajal saada rohkem munarakke (+2 tk) ja embrüoid (+1 tk) võrreldes nendega, kes vähendasid oma füüsilist aktiivsust.
Ainsana Eestist esineb täna, 8. märtsil Firenzes toimuval 2018. aasta rahvusvahelisel günekoloogia- ja endokrinoloogiaalasel kongressil (ISGE 2018) ettekandega doktor Deniss Sõritsa, käsitledes seal viljatusravi ja füüsilise aktiivsuse temaatikat.
