Võimas – esimese kuuga ligi 11 000 geenipoovi

Radioloog Peeter Ross ei ole üksnes arst, vaid ka teadlane ja õppejõud, kes veab Tallinna Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogiate instituudis E-meditsiini alast arendustööd. Tema juhitava keskuse üks teadussuund on meditsiiniandmete analüüs, sh arstlike otsustustugede loomine. Ross tõdeb, et andmed, millele otsustustoed saaks üles ehitada, ei ole praegu veel piisavalt kvaliteetsed.

Alates tänasest, 2. aprillist, kuni aasta lõpuni saab suuremates haiglates ja SYNLABis anda geeniproovi. 2. aprilli hommikuks oli veebikeskkonnas www.geenidoonor.ee oma nõusoleku geenidoonoriks saamiseks allkirjastanud juba üle 25 000 inimese.

Meditsiinimõjutaja III kohale valitud Eesti Geenivaramu juht, professor Andres Metspalu tõdeb, et tänavune aasta on geenivaramu jaoks olnud läbi aastate kõige pingelisem. Eesmärk koguda aastaga 100 000 inimese geeniproovid tuli tegelikult täita üheksa kuuga ning Metspalu usub, et sellega tehti küll maailmarekord.

Vaatamata suvisele madalseisule on Geenivaramu geeniproovide kogumise projekt nüüdseks hoo taas üles saanud ja rohkem kui 80 000 inimest oma nõusoleku andnud ning vereproove laekunud ligi 70 000.

Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.