Ettevõte on end registreerinud ka haigekassa õendusabiteenuse hankele, mille nimel võitlevad Põhja-Eesti õendusabiteenuse pakkujad juba kevadest saati, ent mis juba mitmendat kuud järjest on vaidlustatud ja edasi lükatud. Kas uus ettevõte plaanib ka hankel pakkumise teha, jäi selgusetuks. „Hanke tingimusi on juba palju kordi vaidlustatud ja muudetud ning pakkumiste esitamise tähtaega korduvalt edasi lükatud. Praegu me jälgime asjade käiku,“ ütles Raudsepp.

Omanikering tekitab küsimusi

Keila Hooldusravi hankes osalemine tekitaks küsimuse, kus kavatseb uus ettevõte oma teenust pakkuda. Keila Hooldusraviga samal aadressil asub juba PJV Hooldusravi SA – teada-tuntud ka kui Keila haigla, mis on seotud skandaalse ekspoliitiku ja ettevõtja Anders Tsahknaga.

Võib eeldada, et PJV Hooldusravi tahab ellujäämise nimel ise haiglahoones teenust edasi pakkuda. Nimelt loodab PJV Hooldusravi õendusabiteenuse hankega sel aastal saada haigekassalt senisest suurema lepingu, vastasel juhul kukub ettevõtte saneerimiskava läbi. Kuidas kaks haiglat ühes hoones sama teenust pakuksid? See saaks kõne alla tulla näiteks juhul, kui kaks ettevõtet oleksid sõlminud vastava kokkuleppe.

Kokkuleppeid eitas Raudsepp kaljukindlalt, vastates küsimusele, mis seost on Keila Hooldusravil ja PJV Hooldusravil, et seost ei ole mitte mingisugust ega saagi olema – ei ettevõtete ega ka nende kasusaajate kaudu. „Samuti pole plaani koostööd teha. Keila Hooldusravi omanikering kattub suures osas Keila haigla kinnistut omava ettevõtte MTG Grupp omanikeringiga,“ teatas Raudsepp.

Just siit aga tuleb mängu veel üks seos, mis kahel ettevõttel peale ühise aadressi on. Haigla hoone – kinnistu Pargi 10 Keilas – omanikul MTG Grupil on omakorda kolm omanikku, kellest kaks on ka Keila Hooldusravi omanikud: osaühingud Kristobal, mis kuulub Olaf Hermanile, ja Brehida, mis kuulub Luksemburgis registreeritud ettevõttele Brehida S.A. Kolmas MTG Grupi omanikfirma on osaühing Van Der Gynth, mis kuulub ehitusettevõtjale Kaupo Kolsarile, kes on ühtlasi ka Keila Hooldusravi konkurendi PJV Hooldusravi üks omanikest.

PJV Hooldusravi juhatuse liige ja üks omanik Lee Padrik ütles, et tema ei ole Keila Hooldusravi plaanidega kursis ja seetõttu ei oska kahjuks konkurendi tegemisi ka kommenteerida.

Kuna koostöövõimalust eitasid nii Padrik kui ka Raudsepp, on üks võimalikke stsenaariume see, et uus ettevõte ootab, mil PJV Hooldusravi enam majanduslike raskuste tõttu edasi tegutseda ei suuda. Siis on võimalik Keila Hooldusravil endale kuuluval kinnistul hooldusravi teenust pakkuma hakata. Seda versiooni ei kinnitanud siiski kumbki ettevõte. Lee Padrik lisas, et uus ettevõtte PJV Hooldusravi kuidagi ei survesta.

PJV Hooldusravi majanduslikud raskused

PJV Hooldusravi on olnud juba mõnda aega majanduslikes raskustes. Veel eelmisel kuul oli ettevõtte maksuvõlg pea miljon eurot. Augusti keskel suutis ettevõte viimaks ära maksta üle 650 000 euro, mis tähendab, et võlga on ettevõttel järel veel pisut alla 300 000 euro.

Nii Anders Tsahkna kui ka Lee Padrik on öelnud, et PJV Hooldusravi maksuvõlg on tekkinud sellest, et europrojektiga laiendati oluliselt haigla mahtu, kuid haigekassa ei võimaldanud neile piisavalt suurt lepingut, et mahtu katta. Töötajatele palka maksta on aga vaja, ja nii pole suutnud ettevõte ebapiisava rahastuse tõttu kõiki oma kohustusi korrektselt täita.

Eelmisest aastast on PJV Hooldusravi saneerimisel. Saneerimise lõpptähtaeg on 2022. aasta lõpus. Juulis andis Lee Padrik mõista, et maksuamet on nendega karm ja soovib, et ettevõte maksaks võla korraga ära. Praegu täidab PJV Hooldusravi Padriku sõnul saneerimiskava nõuetekohaselt.

Tsahkna ja Kolsar – vanad tuttavad üheskoos uurimise all

Mees, kelle pärast tekib enim küsimus, kas PJV Hooldusravi ja Keila Hooldusravi vahel on mingi seos, on Anders Tsahkna noorpõlvetuttav Kaupo Kolsar. Möödunud suvel said mõlemad soodustuskelmuse kahtlustuse. Kelmuse kogusummaks on üle 3,9 miljoni euro. Prokuratuuri kinnitusel tõendite kogumine ja asjaolude väljaselgitamine alles käib, mistõttu ei saa nad rohkem kommenteerida.

Riigiprokurör Eve Olesk ütles eelmisel aastal, et kahtlustuse järgi esitas SA PJV Hooldusravi juhatuse liige Anders Tsahkna sotsiaalministeeriumile taotluse tema ettevõttele kuuluva Keila haigla hoonete osaliseks rekonstrueerimiseks, teades, et taotluses esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Samuti kahtlustatakse Tsahknat rahandusministeeriumile teadvalt ebaõigete andmetega toetuse väljamaksetaotluste esitamises. Skeemi eesmärk oli riigiprokuröri selgitusel saada haigla rekonstrueerimiseks raha nii, et nõutud omafinantseeringut ise ei tasuta. Selleks paisutati ehitusmaksumus tegelikkusest kunstlikult mitme miljoni euro võrra suuremaks.

Eesti Ekspress kirjutas mullu, et Tsahkna haigla kriminaalasja võtmeisik on ehitusettevõtja Kaupo Kolsar. Nimelt sai Tsahkna mõni aasta tagasi Keila haiglahoone renoveerimiseks Euroopa Liidult 3,9 miljonit eurot toetust, mis kattis projekti kuludest ligi poole. Ülejäänud raha tuli Tsahknal endal leida, ent kuna tal seda polnud, aitas teda Kolsar. Kolsari osalusega MTG Grupp – kelle ülejäänud osanikud rajasid nüüd Keila Hooldusravi – andis PJV Hooldusravile laenu. Tehing sai rahandusministeeriumi heakskiidu. 2012. aastal läks haigla kinnistu MTG-le, MTG andis omakorda PJV Hooldusravile 5 miljonit eurot laenu, mis läks europrojekti omaosaluseks.

Prokuratuur peab aga lepingut fiktiivseks. Kriminaalasjas uuritakse, kas MTG andis laenu päriselt või üksnes paberil. Politsei versiooni kohaselt paisutas Tsahkna haigla remondi kunstlikult mitu miljonit eurot tegelikkusest kallimaks. Tsahkna ja Kolsar on kahtlustusi eitanud. Äripäeval ei õnnestunud seekord Kolsarilt kommentaari saada.

Magus õendusabiteenuse hange

Haigekassa otsib õendusabiteenuse pakkumiseks partnereid, kellega sõlmida mitmeks aastaks lepingud. Lepingute ümber on juba mõnda aega jama olnud.

Eelmisel aastal kirjutas Äripäev, kuidas haigekassa korraldas 2014. aastal konkursi, et reastada paremuse järjekorras Harjumaa õendusabiteenuse pakkujad ja seejärel nendega vastavalt tulemustele neljaks aastaks lepingud sõlmida. Hiiu Ravikeskuse ja Benita Kodu üllatus aga oli suur, kui pärast esimest aastat muutis haigekassa rahastamist ja suurendas pea poole võrra PJV Hooldusravi mahtu, samal ajal kui teistele ravikeskustele on raha vähem andma hakatud. Üllatus oli eriti suur seepärast, et konkursil sai PJV Hooldusravi punktide järgi eelviimase koha.

Küsimise peale teatas haigekassa, et konkursi tulemus kehtis vaid esimesel aastal. Teisel aastal arvestati PJV Hooldusravile punkte juurde selle eest, et haigla sai eurotoetuse abiga valmis euroremondi.

Sel aastal otsib haigekassa õendusabiteenuse partnereid riigihanke kaudu. Hange on kevadest saati aina edasi lükkunud, kuna Hiiu Ravikeskus vaidlustab hanget pidevalt. Hiiu Ravikeskuse juht Kaidi Vainola on ette heitnud, et haigekassa on hanke tingimused teinud selliselt, justkui soosiks ta partneriks just PJV Hooldusravi haiglat, olgugi et viimasel on olnud makseraskusi.

Eelmisel aastal maksis haigekassa PJV Hooldusravile mõlemas poolaastas õendusabiteenuse eest üle 820 000 euro. Seekord soovib haigla saada suuremat lepingut, sest vastasel korral ei saa haigla omaniku sõnul rahaliselt hakkama.

Kuskohast sai PJV Hooldusravi maksuvõla katteks raha?

PJV Hooldusravi maksuvõlg oli mitu aastat üle 700 000 euro. Sel aastal lisandus ettevõttele veel kohustusi, mistõttu kasvas võlg sel suvel pea miljoni euroni. Ettevõtte omanik Lee Padrik on öelnud, et maksuamet ei soovi näha maksegraafikuid, vaid nõuab kogu summa korraga maksmist. Kui maksuvõlga ei tasuta, ei saa ettevõte osaleda ka õendusabiteenuse hankel, kus PJV hooldusravi püüab saada senisest suuremat lepingut. Eelmisel aastal sai PJV Hooldusravi õendusabiteenuse eest haigekassalt üle 1,6 miljoni euro.

Veel kevadel oli PJV Hooldusravi juhil Anders Tsahknal plaan müüa maha talle kuuluv kinnistu Pärnu-Jaagupis, millele oli seatud hüpoteek maksuameti kasuks. Kinnistu oli müügis summaga 550 000 eurot, ent keda ei leidunud, oli ostja.

Augustis vähenes üleöö PJV Hooldusravi võlg üle 654 000 euro võrra. Selgus, et lõpuks suudeti Pärnu-Jaagupi haiglahoone siiski ära müüa. Ostjaks oli verivärske augusti alguses loodud ettevõte Tolos OÜ, mis kuulub Paul-Kristian Padrikule. Viimane on PJV Hooldusravi omaniku Lee Padriku poeg, Lee Padrik aga on Anders Tsahkna õde. Saneerimisnõustaja Andres Hermeti sõnul teeniti haigla müügiga tulu 150 000 eurot.

Ülejäänud pool miljonit eurot tuli Hermeti sõnul laenust, mille andis PJV Hooldusravile samuti Paul-Kristian Padrik. Paul-Kristian Padrikut Äripäeval tabada ei õnnestunud, küll aga ütles ta ema Lee Padrik, et raha kaasati pika laenulepingu alusel ja laenu kaasamine ei mõjuta saneerimiskavas kokkulepitud maksekohustuste täitmise suutlikkust tulevikus. Tema sõnul tuli ta poja antud laenuraha ettevõtlusest.

Paul-Kristian Padrikul on seoseid mitme ettevõttega. Talle kuulub 2013. aastal asutatud firma nimega PKP Holdings OÜ, mis tegeleb investeerimisega. Eelmisel aastal oli ettevõtte müügitulu null, aasta varem oli käive pea 31 000. Eelmise aasta lõpetas PKP Holding 15 626 euro suuruse kahjumiga. 2016. aastal oli ettevõtte kasum pea 20 000 eurot.

Samuti kuulub Padrikule osalus firmas Radera OÜ, kus ta on ka juhatuses. Ettevõte loodi 2014. aastal ja ta asutas selle koos Janno Järve ja Urvo Männamaga. Tegevusalaks on tarkvaraarendus. Eelmise aasta majandusaruannet ettevõte esitanud ei ole, 2016. aasta aruandes on kirjas, et siis polnud toode veel valminud, mistõttu arendustöö 2017. aastal jätkus. 2016. aastal Radera OÜ-l sisuliselt rahavoogu ei olnud, ettevõte lõpetas aasta 171 euro suuruses kahjumis.

Paul-Kristian Padrikule kuulub ka ettevõte Keila Kinnisvara OÜ, mis loodi selle aasta augusti alguses. Samal kuupäeval lõi Padrik ka ettevõtte Tolos OÜ, mis ostis Pärnu-Jaagupi kinnistu, mis kuulus enne PJV Hooldusravile ja millele oli seatud hüpoteek maksuameti kasuks.

Lisaks neile ettevõtetele on Padrikul 22,3% osalus firmas Rework OÜ, kolm aastat tagasi rajatud arvutite ja arvutiseadmete müügiga tegelevas ettevõttes. Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 5,2 miljonit eurot ja kasum üle 582 000 euro.

2013. aastal kirjutas Äripäev, et Padrik müüs šotlastele maha mobiiliäri. Täpsemalt ostis mobiilide taaskasutusega tegelev Šoti firma Redeem ära eestlaste sama teenust pakkuva UPR Globali ning plaanib rajada Tartusse oma Põhja-Euroopa keskuse. Tehingu hinda osapooled ei avaldanud. UPR Global kuulus Paul-Kristian Padrikule ja Urvo Männamale.