Foto: Andras Kralla / ÄP

Eesti Haiglate Liidu sügiskonverentsil tõstatas terviseminister Riina Sikkut küsimuse, kas tervishoiu rahastamine tuleks pikemas perspektiivis tööjõumaksudest lahti siduda.

Minister Riina Sikkuti sõnul peab nii riigi kui ka tervishoiusüsteemi keskmes olema küsimus – mida ootab ja vajab inimene. Seejuures ootavad inimesed tervishoiusüsteemilt tegelikult lihtsaid asju – õigel ajal, õiges kohas ja õige spetsialisti osutatud abi.

"Ravijärjekorrad, teenuste kättesaadavus on inimeste jaoks jätkuvalt probleem, mille lahendamisega peame ühiselt tegelema. See aga ei tähenda, et peaksime vaatama ümber tervishoiu toimimise aluspõhimõtteid," ütles Sikkut. "Olen veendunud, et meie ühisel rahastamisel põhinev tervishoiusüsteem on meie tugevus ja peame seda hoidma."

Tervishoiukulud jagunevad väga ebaühtlaselt – 1% kindlustatutest kasutab ära ligi 30% kogu rahast ning pooled teenuste kasutajatest jagavad omavahel vaid 3% kulusid. Lisaks on need inimesed, kes aasta jooksul arstiabi ei kasuta.

"Enamik meist jõuab ühel hetkel eluetappi, kus me vajame kallist arstiabi, osa meist sünnib selle vajadusega. Kas kujutame ette, et need kulud oleksid inimeste endi või nende lähedaste kanda," küsis Sikkut.

Minister kinnitas, et tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus on praegusele valitsusele oluline. Alates sellest aastast lisandub järk-järgult tervishoidu lisaraha, aastaks 2022 üle 300 miljoni. "See raha peab aitama saavutada paremaid tulemusi, lühendada ravijärjekordi ja pakkuda inimestele enamat, kuid see ei lahenda kõiki meie probleeme," ütles Sikkut. 

Ministri sõnul tuleks Eesti ühiskonnas arutleda selle üle, millistest katteallikatest tulevikus tervishoidu lisaraha leida. "On arutelu koht, kas vananeva elanikkonnaga riigis tervishoiu rahastamine tulekski hoopis tööjõumaksudest lahti siduda ja koguda raha mujalt kui vaid sotsiaalmaksu kaudu," ütles minister.