Proviisorite koda: eelnõus on koos puder ja kapsad
Eesti Proviisorite Koja esindaja Karin Alamaa-Aasa sõnul on koja liikmed seisukohal, et apteegireform peaks jõustuma sellisena nagu see nelja aasta eest vastu võeti.
Mööndusena ei seisa nad vastu haruapteekide tähtaja nihutamisele omandipiirangu jõustumisega samale ajale, kuid rõhutavad, et nende esimene eelistus on siiski see, et ka haruapteekide reform toimuks vastavalt algsele ajakavale, juulis 2019.
Karin Alamaa-Aasa sõnul on Eesti Apteekide Ühendus pöördunud haruapteekide sulgemise tähtaja edasi lükkamise küsimuses ka proviisorite koja poole. „Arutasime selle üle ja kuna ka proviisorite hulgas on päris palju neid, kellel samuti on haruapteegid ja keda see teema puudutab, siis otsustasime, et me ei ole vastu,“ sõnas Alamaa-Aas,
Karin Alamaa-Aasa arvates läks apteekide ühendus haruapteekide sulgemise aktsiooniga üle piiri, kuna inimestele anti ekslik sõnum, justkui kaoks apteegiteenus mõnes piirkonnas üldse ära. Ta kinnitas, et proviisorid on valmis vajalikes kohtades apteegiteenusega jätkama ja tagama kvaliteetse apteegiteenuse üle Eesti.
Alamaa-Aas tõdes, et eelmisel nädalal riigikogus esimese lugemise läbinud ravimiseaduse muudatuses on praegu koos puder ja kapsad: ühelt poolt tahetakse nihutada haruapteekide sulgemise kuupäeva, teisalt aga kogu apteegi reform üldse tühistada.
Alamaa-Aas sõnul on nende eesmärk seista selle eest, et eelnõu teisest lugemisest kaugemale ei jõuaks.
„Loodan, et meie senine teavitustöö on loonud arusaama, mida lausliberaliseerimine ja -ketistumine apteegikorraldusega teeb,“ ütles proviisorite esindaja. Näiteks tõi ta Norra ja Rootsi, kus asjad on nii läinud. Alamaa-Aas selgitas, et nendes riikides on apteegiteenuse kättesaadavus küll tänu vabale apteegiturule paranenud, sest hulgaliselt on loodud juurde uusi apteeke, aga seeläbi on ravimite kättesaadavus halvenenud.
„Norras on tänaseks jäänud kolm suurt apteegiketti, kes omavad suurt osa turust ja kes dikteerivad kogu ravimipoliitikat riigis, sest nende käes on jäme ots. See on suurte apteegireformi vastu töötatavate apteegiettevõtete eesmärk ka Eestis. Lausliberailseerimst on Euroopas proovitud ja saadud aru, et see ei täida oodatud eesmärki, vaid hoopis vastupidi, mistõttu on Euroopa võtnud suuna piirangute poole nagu ka meie,“ sõnas Alamaa-Aas.
