Peedu: Ravijärjekorrad vähenenud ei ole

PERHi juht Agris Peedu.
PERHi juht Agris Peedu.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu üleb haigekassa lisarahastusest kõneldes, et päevastatsionaari ja statsionaari ravitüübis haigla ravijuhtude arvus olulist tõusu ei näe.

Ambulatoorses ravitüübis on ravijuhtude arv küll kasvanud, aga ravijärjekorrad pole vähenenud.

"Ambulatoorses ravitüübis on enim suurenenud ravijuhtude arv onkoloogia, ortopeedia ja sisehaiguste vastuvõttude arv, mis on kindlasti positiivne ja vajalik," ütles Agris Peedu ja lisas, et ambulatoorses ravitüübis on onkoloogiliste vastuvõttude arv haiglas suurenenud 3 824 ravijuhu võrra võrreldes 2017. aastaga.

"Vähiravi kompetentsikeskusena oleme rahul, et riik on vähiravi rahastusele püüdnud pöörata täiendavat tähelepanu," sõnas haigla juht.

Peedu tõi välja, et vähenenud on regionaalhaiglas enim neuroloogia vastuvõttude arv. Päevastatsionaaris ja statsionaaris on ravijuhtude arv vähenenud. Enim on vähenenud üldkirurgia ja ortopeedia, välja arvatud endoproteesid, ravijuhtude arv. Sel aastal on PERHis tehtud 27 puusa- ja põlveliigese operatsiooni rohkem kui 2017. aastal.

Üheks kriitilisemaks erialaks, kus pidevalt tekib ületööd, on haigla juhi sõnul üldkirurgia. "Võimekust meil on, aga haigekassa leping piirab operatsioonide tegemist," ütles Agris Peedu. "Kuna suur osa rahast kulub erakorralistele operatsioonidele ja lisaks on ravijuhu keskmine maksumus sellel aastal võrreldes eelmise aastaga kasvanud, on plaaniliste operatsioonide osakaal meil haiglas aastast aastasse kahanemas," jätkas ta. "Peame arvestama sellega, et traumad tulevad regionaalhaigla EMO kaudu ning on ilmne, et need patsiendid tuleb ravida ja opereerida," sõnas Peedu.

Seega - teatud perioodidel on PERHis olnud probleeme plaaniliste operatsioonidega üldkirurgia ja ortopeedia (v.a endoproteesid) erialadel. Samas operatsioone haigla järgmisesse aastasse lükata ei saa.

Selle aasta esimesel poolaastal tehti PERHis ületööd 2,4 mln euro ulatuses, millest Eesti Haigekassa tasus 1,3 mln eurot. Peedu lisas, et praeguse seisuga on väga keeruline prognoosida, kui suur tuleb lepingut ületava ületöö maht aasta lõpuks.

Regionaalhaigla juht rõhutas, et valitsuse poolt tervishoiule eraldatud lisarahastus oli ilmselgelt vajalik. Samas järgmistel aastatel peaks selle lisarahastuse jaotamise põhimõtted ja prioriteedid olema tema sõnul selgemalt kommunikeeritud.

"Oleme prognoosinud oma tegelikku võimekust ning jõudsime järeldusele, et võimekust teha rohkem vastuvõtte ja operatsioone meil on," ütles Agris Peedu. Lähiaastatel ehk 2019-2020 oleks regionaalhaigla võimeline tegema rohkem vastuvõtte kardioloogias, onkoloogias, neurokirurgias, ortopeedias. "Pikemas perspektiivis on meil aga võimekust teha rohkem vastuvõtte kõigil erialadel, mis on võimalik tänu uue Y-korpuse valmimisele. Üldkirurgias  oleksime võimelised tegema rohkem operatsioone," rääkis haigla juht. "Patsientide nõudlus regionaalhaiglas kvaliteetset eriarstiabi saada on ilmselgelt olemas," lisas ta.

Valitsuse 2017. aasta sügisel tehtud otsus toob viie aasta jooksul tervishoidu 300 mln eurot, mis muudab raviteenused kättesaadavamaks. Käesolevaks aastaks haiglatele jaotatud summa oli ligikaudu 34 mln eurot, mis võimaldab aasta peale rahastada ligi 140 000 uut ravijuhtu. Meditsiiniuudiste viimases lehes kirjutasime, et ravijärjekorrad sel aastal siiski oluliselt lühenenud veel ei ole ja ideaalse olukorrani on pikk tee käia. Loe lähemalt 6. novembri paberlehest ja mu.ee lehelt.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.