Kõhuvalu põhjust võib olla raske leida

ITK valuteenistuse juht Boris Gabovitš
ITK valuteenistuse juht Boris Gabovitš

Ida-Tallinna Keskhaigla valuteenistuse juht Boris Gabovitš ütleb kõhuvalu kohta, et on äärmiselt keeruline panna praktiliselt lõpmatu teema lühikesse vormi. Kuid sellegipoolest on kõhuvalu aspektid arstide poolt päris hästi läbi uuritud.

Boris Gabovitši sõnul tekib juba terminoloogiliselt segadus, sest on olemas nii kõhuvalu kui ka vaagnavalu, kuid tegelikult räägitakse ikka samast asjast.

“Rahvusvaheliste diagnooside klassifikatsiooni järgi on ka terve rida kõhuvalu sündroome, mis on mõeldud väljapanemiseks siis, kui midagi muud pole leitud, kuid valu on,” rääkis ta. Näiteks tõi valuarst sellised mõisted, nagu vaagna- ja lahklihapiirkonna valu, alakõhu muudes piirkondades lokaliseerunud valu, muu ja täpsustamata kõhuvalu jne.

Kõhuvalu definitsioonid erinevad

Üldiselt on kõhuvalu Gabovitši sõnul teatud tüüpi notsitseptiivne valu, mis pärineb siseorganitest. “See on halvasti lokaliseeritav, millel on ka füsioloogilised põhjused. See ajab arsti segadusse,” rääkis ta. “Erinevalt somaatilisest valust on põhjust leida ja lokaliseerida raskem.” 

Eraldi tuuakse klassifikatsioonides välja vaagnavalu, mis on üsna sageli hoopis günekoloogiline probleem. Samas võib seda esineda ka meestel. Selle valu põhjuseks võivad Gabovitši sõnul olla vaagnaluud, liigesed, närvid jne. Etioloogia on tihti põletikuline, kindlasti on taustaks infektsioonid ja erinevad mehhaanilised probleemid, nagu näiteks neerukivid, seedetrakti motoorika. “Aga ka erinevad kasvajad, sealhulgas healoomulised, võivad seda valu anda. Samuti võivad olla põhjuseks närvisüsteemi muutused, näiteks vaagnapõimikutes, närvide pitsumine, isheemia, varikoos, arteriaalsest või venoossest süsteemist pärit probleemid, muutused luudes, lihastes ja liigestes, aga ka erinevad operatsioonijärgsed muutused nagu liited, armivalud,” loetles ta.

Kõhuvalu esineb rohkem naistel, jätkas valuarst. Üks 1987. aasta suuremahuline uuring üle 200 000 naise kohta näitas, et kroonilist vaagnavalu tunneb ca 14,7% naistest. “Kroonilist valu üldse on naistel kordades rohkem,” lisas Gabovitš. Naiste- ja perearstide naispatsientidest vanuses 18-45 kurdavad uuringute järgi ca 39% kroonilist vaagnavalu erineval kujul. “Neist vaid 34% pöörduvad just selle murega arsti poole. Seetõttu on probleem tõsine, krooniline ja alaravitud,” tõdes Gabovitš. Vaagnaprobleemid on tihedalt seotud meie psüühikaga. Selle kinnituseks on, et enamusel pöördunutest esines kinnitatud ärevushäire ja/või depressioon.

Notsitseptsioon

Noci tähendab ladina keeles vigastust. Kasutatakse seda terminit kudede kahjustusega seotud valutüübi kohta. Gabovitš rääkis, et iga notsitseptiivne toime ehk kudede kahjustus põhjustab valu, kuid iga valu pole alati selle stimulatsiooni tulemus. “Notisteptiivne valu tekib konkreetse koe kahjustuse tulemusena,” selgitas ta. “Sellisel juhul on täiesti ükskõik, on see somaatiline või vistseriaalne valu, kuid alati on mängus põletik, põletus, mehhaaniline vigastus, lihasvalu, ka vähivalu.” Samas viimane on Gabovitši sõnul alati kombineeritud valu, st lisaks osaleb ka neuropaatiline valu. Neuropaatiline valu tekib siis, kui mingi närvisüsteemi osa on kahjustunud.

Gabovitši sõnul on lisaks on veel üks valutüüp, mida Euroopa süsteemides eriti veel ei kajastu, kuid USAs juba üle 10 aasta. See on südfunktsionaalne valu. Siin mõeldakse kas neuropaatilise valu ühte varianti või siis psühhogeenset valu (näiteks depressioon, mida patsient tajub kui seljavalu). Samuti kuuluvad siia somatosensoorses ajukoores toimuvad muutused, nagu näiteks fibromüalgia, pingepeavalu, ärritatud soole sündroom, ärritatud põie sündroom. Kogu see grupp haiguseid on Gabovitši sõnul ravitav ühtemoodi. “Fibromüalgia praegu on meil aga reumaatiline haigus, ärritatud sool gastroenteroloogiline haigus, pingepeavalu neuroloogiline haigus,” arutles ta.

Valu lokalisatsiooni järgi on olemas pindmine valu, mis tekib nahas või selle aluskoes. Sügav somaatiline valu on tunduvalt halvemini lokaliseeritud. Vistseriaalne valu pärineb siseorganitest ja on äärmiselt raske lokaliseeritav, kuna annab difuusse pildi. “Saame selgust selle järgi, kuhu see valu kiirgab ja välja lööb: paljud valu tüübid annavad difuusse valu,” lausus ta.

Miks see on nii halvasti lokaliseeritav? Siinkohal tuleb Gabovitši sõnul märkida USA 1950ndate aastate kirurgi Penfieldi järgi nimetatud Penfieldi homunkulust: see arstiteadlane avastas, et siseorganite esinemine sensoorses ajukoores on äärmiselt väike, sest aju pole võimeline lokaliseerima valu, mis tuleb siseorganitest. Põhilised piirkonnad, mida ta registreerib, on keel, huuled, käed ja suguorganid.

Äge ja krooniline valu

Äge valu, tavaliselt notsitseptiivne valu, on Gabovitši sõnul alati hoiatav signaal kehale. Sellel on tunnuseks konkreetne punkt, mis valutab. See allub tema sõnul tegelikult äärmiselt lihtsalt ravile, ehkki põhjustab alati patsiendil ärevust. “Vaja on ühte raviliiki, tavaliselt tabletti,” märkis valuraviarst.
“Krooniline valu on alati eraldiseisev haigus, see on kesknärvisüsteemi haigus,” jätkas ta. Kestab see alati kaua, vähemalt kuus kuud, ja pole eelnenud kudede kahjustust. “See on nn valealarm, sest mingit kahjustust pole kunagi olnudki – näiteks fibromüalgia puhul, kus uuringud patoloogiat ei näita, kuid seljavalu muudab inimese liikumisvõimetuks,” kirjeldas arst. Alati põhjustab see depressiooni, küsimus on selle raskusastmes. “Krooniline valu allub halvasti ravile, mõnikord on seda võimatu ravida,” tõdes Gabovitš. “Tihti isegi 50%line kaebuste leevendus on juba saavutus.” Siin on tema sõnul vajalik multidistsiplinaarne ravi.

On olemas mõni kroonilise valu liik, mis on kokkuleppel krooniline juba 3 kuu möödudes: näiteks seljavalu. “Selle ravi peab seetõttu algama varakult, aktiivselt ja massiivselt,” rääkis valuarst. “Paraku antakse Eestis sellega lihtsalt haiguslehte, kuid adekvaatset ravi mitte.”
Kroonilise operatsioonijärgse valu puhul on ajafaktor aga vaid kaks kuud, et valu nimetatakse juba krooniliseks.

Äge valu muutub krooniliseks

Miks näiteks valutab pikalt edasi operatsioonihaav, mis peaks valutamise mingil hetkel lõpetama? See on Gabovitši sõnul keeruline protsess, kuid üsna hästi uuritud. Valupiirkonnas tekib väga tugev impulsatsioon, seetõttu muutub sensoorne ajukoor valu suhtes ülitundlikuks, tekib aktiivne impulsside torm. Ajukoores tekib üleerutatud ala, mis jääbki püsima, ehkki kahjustus kaob ja haav on paranenud. Üleerutatud närvikiud saadavad ikka ja jälle välja valuimpulsse.

Miks ühel inimesel tekib nn fantoomvalu, teisel mitte, on seletatav biopsühholoogilise mudeliga, jätkas Gabovitš. Selle järgi on olemas anatoomilised, geneetilised ja füsioloogilised faktorid – kas looduse poolt etteantud või elu käigus tekkinud.

Teisalt on olemas kognitiivne seisund ja afektiivne komponent. Kolmandaks on sotsiokultuursed faktorid (soolised erinevused, tervishoiusüsteem, kohalikud tavad, kasvatus, emotsioonid jne). “Need asjad on omavahel seotud ja trigeriks on valu,” lausus Gabovitš.

Areneb see mehhanism tema sõnul nii, et ühelt poolt on olemas valulävi, mis on arsti kinnitusel treenitav, ja teisalt psühholoogiline seisund.

“Reaalsuses mõjutavad depressiivsed mõtted ka patsiendi valu kestvust. Postoperatiivse valu ravis peaks seetõttu jälgima patsiendi psüühilist seisundit, sest ärev haige võib saada hiljem kroonilise valu ja tema protsess käivitub ilma igasuguse patoloogiata,” tõdes ta.

Kroonilise valu teke on seotud geneetiliste mutatsioonidega, aga väga paljut veel ei teata.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

26. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.