2018. aastal käis perearsti juures üle miljoni inimese, seejuures tegid perearstid- ja õed kokku üle 7 miljoni vastuvõtu. Perearstiabi teenuseid rahastas haigekassa eelmisel aastal 127 miljoni euro eest, mis on 12% rohkem kui aasta varem.

- Foto: Andres Haabu /Äripäev
„Suure muutuse peremeditsiinis toob kaasaegsete tervisekeskuste rajamine üle Eesti ning uue toimimismudeli juurutamine, mis aitab esmatasandi tervishoidu tugevdada ja inimestele kättesaadavamaks muuta. Tervisekeskuste loomine võimaldab perearstidel koonduda, tekivad mitme perearstiga praksised, kus töötavad lisaks ka pereõed, koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand,“ märgib minister Riina Sikkut.
Seotud lood
Tallinna linnal on eesmärk luua kõikidesse linnaosadesse nüüdisaegsed tervisekeskused. Kolm uut keskust peaksid valmima aastal 2021.
Tegelikult vähemalt viimased 10 aastat, kui mitte kauemgi, on vaikselt lahti rullunud olukord, kus Eesti maapiirkondade perearstid pensioneeruvad või loobuvad nimistutest kiirema tempoga kui noori perearste asemele tuleb.
Eelmise aasta lõpus tekkis ühiskonnas suur arutelu EMO külastatavuse ja EMOga seotud kulude üle, mis oli ajendatud riigikontrolli auditi aruandest riigikogule. Selle aruande järgsest arutelust võis jääda mulje, justkui oleksid asjad väga halvasti ja kohe tuleks midagi kapitaalselt muutma hakata, kirjutab Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.