Autor: Meditsiiniuudised • 15. aprill 2020
Ainult tellijatele

Hemofiilia muudab ohtlikuks ka ainuüksi harv esinemine

Lõikad korra kogemata noaga sõrme ja jooksedki verest tühjaks – umbes selline on meditsiinikaugete inimeste arusaam hemofiiliast, millele pühendatud päeva 17. aprillil üleilmselt tähistatakse. Hemofiilia ise on siiski palju keerulisem nähtus, kirjutab Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna juhataja, hematoloog Kadri Saks.

Autor: Shutterstock

Paljud inimesed põevad kerget hemofiiliat nii, et nad ei pruugi sellest ilma suuremate traumadeta isegi teadlikud olla - lihtsalt verejooks peatub kauem kui teistel. Raske hemofiiliaga inimese suurimaks ohuks pole aga mitte välised vigastused, vaid sisemised verejooksud. Kui panna ta nüüd vati sisse ja keelata igasugune liikumine, võivad sisemised verejooksud tekkida sellest hoolimata. Need on peamiselt liigese- ja lihasesisesed mikroverejooksud, mida inimene ei pruugi alati tajudagi. Tahtmatu vale liigutus võib põhjustada ka suure verejooksu, siis jookseb veri liigesesse või lihasesse nii kaua, kuni sellesse piirkonda enam rohkem verd lihtsalt ei mahu ja veritsus peatub. Mõne aja pärast „juhitakse“ võõrad ained kaitsvate rakkude poolt minema. Paraku lisandub kõigele eelnevale ka eluohtlike verejooksude, näiteks ajuverejooksude, risk.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale. Lugemiseks logi sisse või osta ligipääs allolevalt lingilt.
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708