Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tahtest olenematu ravi kvaliteet Eestis vajab parandamist
Haigekassa värske audit näitab, et psüühika- ja käitumishäiretega patsientide tahtest olenematu ravi kvaliteedi parandamiseks Eestis on veel arenguruumi. Ravi kvaliteet on Eesti haiglates mõnevõrra kõikuv.
Paljudel erinevatel psüühikahaigustel on sarnane geneetiline struktuur, selgus uuringust, mille viisid läbi Massachusettsi Üldhaigla (MGH) ja rahvusvahelise teadusrühma Psychiatric Genomics Consortium teadlased.
Õdede abiga saaksime vaimse tervise teenuse kättesaadavust parandada, aga just õdesid on puudu, rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets Meditsiiniuudiste raadiosaates.
Psühhiaatriliste haiguste klassifikaatorid ei käsitle suitsidaalsust eraldi diagnoosina. Küll on see mõte olnud liikvel nii DSMi uuendamisel eraldiseisva diagnostilise ühikuna või vähemasti eraldi teljena, kirjutab Lääne-Tallinna keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.