Teadlased uurivad eri riikide koroonapiirangute mõju vaimsele tervisele
Möödunud reedel selgusid Põhjamaade teadusnõukogu NordForski läbi viidud COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo valdkonna taotlusvooru tulemused, millega määrati rahastus viiele uurimisprojektile kogusummas ligi viis miljonit eurot. Neist ühe elluviimises osalevad ka Eesti teadlased, keda Eesti Teadusagentuur toetab ligi 147 200 euroga.
Seotud lood
Keha räägib meiega küll stressi vormis, kuid inimene saab ise valida, kas ta laseb end sel kontrollida ja nõrgestada, ütleb "Stressijuhtimise käsiraamatu" autor dr Eva Selhub.
Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja ning Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi külalisprofessor Toomas Toomsoo proovib teha nii, nagu loodusemees Fred Jüssi õpetab ehk leida logelemiseks aega, tunnistades samas, et parimais arstiaastais olles ei kipu see kuigi hästi õnnestuma.
Koroonakevadele järgnes suvine hingetõmbepaus, kuid mida toob sügis, ei tea keegi. Kuidas keerulise ajaga hakkama saada, rääkis Äripäeva raadio tervisesaates psühholoog, organisatsioonikultuuridisainer ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa.
Üks põhjuseid, miks teadvelolek nii populaarseks on saanud on see, et seda on algusaastatest saati teaduslikult uuritud, praktika ja teadus on käinud käsikäes. Seega on kogunenud tänaseks tuhanded teadustöid, mis tõestavad, et teadvelolek kahandab valu ja emotsionaalset reageeringut sellele, kirjutab psühholoog Helena Väljaste.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele