Riiklik lepitaja vormistas eile, 1. juunil erimeelsuste protokolli leppimust saavutamata kollektiivses töötülis, mille algatas Eesti Õdede Liit kollektiivlepingu sõlmimiseks Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liiduga.
Riiklik lepitaja vormistas 1. juunil erimeelsuste protokolli õdede liidu ja tööandjate vahel leppimust saavutamata.
Foto: Shutterstock
"Lähtuvalt ravikindlustuse eelarve võimalustest tegin 17. mail toimunud lepituskoosolekul Eesti Õdede Liidule ettepaneku ühineda 28. aprillil sõlmitud tervishoiusektori laiendatud kollektiivlepinguga aastateks 2021-2022," kommenteeris riiklik lepitaja Meelis Virkebau.
Haiglate liidu juht Urmas Sule ütleb, et 28. aprillil allkirjastatud kollektiivleppe sõlmiti ootuses, et õdede liit sellega ühineb ja asjade vastupidine kulg on olnud üllatav.
Meditsiiniuudiste 7 küsimust Eesti Õdede Liidu presidendile Anneli Kannusele seoses õdede puudusega, lõppenud konsensusleppega ja lepitaja juurde jõudnud kollektiivlepinguga.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.