Psühholoogia eesmärk on kõige laiemas mõttes mõista ja ennustada inimese käitumist. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutatakse väga mitmekesiseid vahendeid vaatlusest ja küsitlusest eksperimendini.
Kuna kõik, mida inimene teeb (või ei tee), pärineb ajust, tekib kergesti arusaam, et kui uuring juba sisaldab sõna "aju", on kindlasti tegemist põhjapaneva tööga. Tegelikult sõltub andmete kasulikkus aga eelkõige sellest, miks ja kuidas need on kogutud ning mida nendega tehakse. Loengul vaatlebki Kairi Kreegipuu, kuidas nüüdisaegne psühholoogia püüab aju bioelektriliste signaalide uurimisega leida kasulikke vastuseid inimese käitumise mõistmiseks, ja toob selle illustreerimiseks konkreetseid näiteid.
Seotud lood
Selle aasta ÜRO õnneraportist selgub, et Soome on juba neljandat aastat järjest maailma kõige õnnelikum riik. Just sisse kodeeritud elutervem rütm ja elu terviklikkuse väärtustamine on Skandinaaviale väga omane. Eestlased kipuvad aga paigutama tööd isiklikest vajadustest ettepoole, kirjutab psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa.
Koroonakevadele järgnes suvine hingetõmbepaus, kuid mida toob sügis, ei tea keegi. Kuidas keerulise ajaga hakkama saada, rääkis Äripäeva raadio tervisesaates psühholoog, organisatsioonikultuuridisainer ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa.
Vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arv on kasvanud üle Eesti. Omavalitsused tegid ettepaneku kaaluda psühholoogide palgatoetuse meedet, et spetsialistid oleksid piirkondades kättesaadavamad.
Kandideerimine kuni: 05.05.2025