Autor: Meditsiiniuudised • 26. november 2021

Kopsuvähi patsientide uuringutest oodatakse palju

Avaliku ja erasektori ühisprojektidega saab panustada nii patsientide heaolusse kui ka teadusarendusse – hea näide on kopsuvähi patsientide teadusuuringud.
Meditsiinidoktor Andre Koit
Autor: Roche Eesti

Lähipäevil saab reaalse alguse rakendusuuring, mille käigus hinnatakse täppisdiagnostika kasutamise mõju igapäeva praktikas kopsuvähiga vähipatsientidel.

Selle alamprojektiga uuritakse, kas ja kuidas muutuksid raviotsused, kui onkoloogil oleks ravi alustamisel teada detailne info patsiendi vähirakkude bioloogiast. Tavapäraselt määratakse kopsuvähi diagnoosimise käigus kopsuvähi alatüüp ning uuritakse seejärel kahte kuni kolme kasvajaraku biomarkerit, et leida patsiendi haigusele sobivaim ravim.

Täppisdiagnostika lahendusena on paljudes riikides kasutusel vähigenoomi testid, mis määravad vähirakkudes üle kolmesaja biomarkeri. Täna ei ole sellised testid Eesti arstidele ega patsientidele veel vabalt kättesaadavad. Tänu edukatele ühisprojektidele kolme haiglaga, mis on saanud küllaldast rahvusvahelist tähelepanu, tekkis ainulaadne võimalus algatada Eestis täppisdiagnostika rakendusuuring “FoundationOne Liquid CDx vähigenoomi testi kasutamine sihtmärkravi ja raviresistentsuse hindamiseks”, et hinnata korduvate vähigenoomi testidega haiguse progresseerumise põhjusi, selgitada ravimresistentsuse mehhanisme ja aidata ravi personaliseerimisel.

Valimisse kuuluvad levinud adenokartsinoomi alatüübiga kopsuvähipatsiendid. Vähigenoomi test teostatakse enne süsteemravi alustamist ning teist korda, kui haigus progresseerub ravi ajal. Mitmed riigid ootavad huviga meie uuringu tulemusi: kas vähigenoomi testi rutiinsel kasutusel on mõju kopsuvähi adenokartsinoomiga patsientide ravikäsitlusele ja -tulemile. Vajadus tõenduspõhise teabe järele on suur, aga võimalust sellekohast teadusuuringut teha on vähestel.

Uuringus kasutatakse metoodikat, kus vähigenoomi testi tegemiseks piisab vaid tavalisest vereproovist. Selleks kasutatakse ettevõtte Foundation Medicine poolt arendatud FoundationOne Liquid CDx vähigenoomi teste. Uuringusse kaastakse suurusjärgus 150 kopsuvähiga patsienti. Projekti ajaline kestus on 18 kuud ning eelduslik tulemuste analüüs toimub 2023. aasta teises pooles.

FoundationOne Liquid CDx on järgmise põlvkonna sekveneerimise meetodil põhinev in vitro diagnostiline vahend, mis võimaldab määrata kasvaja geenimuutusi soliidtuumorite korral. FMI Liquid test on mõeldud geenimuutuste määramiseks kasvajarakkudest eraldunud perifeerses veres tsirkuleerivast DNAst.

Kolm vähiravikeskust ja riik koostöös

Kolmes Eesti vähiravikeskuses (PERH, TÜK, ITK) on käimas kopsuvähipatsientide teadusuuringud, kus partneritena on kaasatud nii riik – sotsiaalministeerium, haigekassa – kui ka erasektor – Roche Eesti. Tegemist on ainulaadse algatusega, millega on investeeritud Eesti teadusesse juba rohkem kui miljon eurot. Käimasolev projekt näitab, et koostöö riigi- ja erasektori vahel on võimalik ja läbi selle on võimalik tuua Eesti patsientidele tippmeditsiinilahendusi riigi väikestest rahalistest vahenditest hoolimata.

Kopsuvähi andmekogumise projekti algidee pärineb president Kersti Kaljulaidi visiidist F. Hoffmann-La Roche Ltd. peakontorisse Baselisse 2017. aasta maikuus, millele järgnes koostööalgatus “Personalized Healthcare Collaboration” ja töökoosolek, kus olid esindajad presidendi kantseleist, EASist, sotsiaalministeeriumist, Eesti Haigekassast, geenivaramust, Tartu Ülikoolist, STACCist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja Tartu Ülikooli Kliinikumist. Koostööalgatuse eesmärgina jäi kõlama personaalmeditsiini reaalelu andmete pilootprojekti idee, mis pidi siduma terviseandmed tervisetulemi hinnangu ja majanduslike andmetega. 2017. aastal idanema pandud seeme läks kasvama ja sellest sündis kopsuvähialane projekt koos järel- ja kaasprojektidega.

2020. aasta sügisel algas kolmes vähiraviga tegelevas haiglas teostatavusuuring, et hinnata kopsuvähiga patsientide raviteekonnal kogutavate andmete koondamise võimalikkust ühtsesse andmekogusse. Teostatavusuuring oli vajalik, sest Eestis puudus terviklik ülevaade kopsuvähiga patsientide raviteekonnast, sh diagnoosimisest, ravist, haiguskulust ning raviprotsessi mõjust patsiendi elukvaliteedile.

Eestis on olemas riiklik vähiregister, mille põhiroll on tegeleda vähi epidemioloogiaga ja tagada võimalikult täpne vähijuhtude registreerimine. Teine riiklik register on surma põhjuste register. Vähiregister vahetab andmeid teatud regulaarsusega surma põhjuste registriga, et teada saada pahaloomulistest kasvajatest põhjustatud surmade arv ja hinnata kasvajatesse suremust.

Plaani kohaselt kaasatakse uuringusse ühe aasta jooksul kõigis kolmes osalevas haiglas esmase kopsuvähi diagnoosi saanud patsiendid, keda omakorda jälgitakse täiendavad 12 kuud. Kokku on projekti kestus kaks aastat.

Uuringu teine eesmärk on välja selgitada, kas kõik soovitud andmed on kogutavad mõistliku aja, raha ja tööjõukuluga. Uuringu lõpptulemustest valmib raport, mida saab kasutada sisendina TIS arendamisel ja eeskujuna teiste üleriiklike raviteekondade kaardistamisel.

Kaiser uuring patsiendi elukvaliteedi selgitamiseks

Patsiendi elukvaliteeti ning raviprotsessi mõju kirjeldava andmestiku paremaks kogumiseks liitus 2021. aasta kevadel uuringumeeskond rahvusvahelise uuringuga Kaiser.

Lisaks otseste meditsiiniliste andmete kogumisele on projekti oluline osa ka patsiendi antud tagasiside raviprotsessi mõjust tema elukvaliteedile. Patsientide raviteekonda kirjeldav meditsiiniline andmestik ei võimalda praegusel kujul mõista, kas patsiendile tehtud ravi ka tema elukvaliteeti parandas.

Rahvusvahelise Kaiser projekti raames analüüsitakse PRO (patsiendi hinnang tervisetulemile) kogumiseks kasutatava tarkvara kasutuskogemust nii patsientide kui ka haigla töötajate vaates. Uuring viiakse läbi kliinilises keskkonnas, et hinnata, kui paljud patsiendid ning arstid võtavad uuringus pakutava patsientide kaugmonitooringu tarkvara kasutusele (adoption), kui paljud kasutavad seda pikema aja jooksul (adherence) ning milline on selle jooksul tekkiv kasutuskogemus (user experience).

Kaiser uuringu platvormiks on Kaiku Health’i tarkvara, mis võimaldab standardiseeritud küsimustike abil välja selgitada, kas ja kuidas muutuvad patsientide raviga seotud sümptomid ja elukvaliteet ravi vältel. Kaiku tarkvara üheks suurimaks plussiks on võimalus ajas järjepidevalt jälgida patsiendi seisundit. Nii on ravimeeskonnal oluliselt parem ülevaade sellest, mis toimub patsiendiga kahe haiglavisiidi vahel.

Ühtlasi annab tarkvara ravimeeskonnale märku sellest, kui patsiendi seisund hakkab halvenema ning võimaldab temaga kiiresti ühendust võtta. Pilootuuringu faasis pakutakse tarkvara kasutamise võimalust 70 kopsuvähiga patsiendile ja hiljem ka 20 rinnavähipatsiendile. Ravimeeskond õpib koguma patsientidelt äärmiselt kasulikku infot, et muuta protsess patsiendi jaoks kokkuvõttes paremaks.

Näiteks, missugune on patsiendi suutlikkus iseseisvalt sümptomeid tarkvaras raporteerida, neid leevendada või kasvõi tarkvara abil oma ravimeeskonnaga videokõnet teha. Vähetähtis ei ole sümptomite kirjapanemise kõrval ka mõõtmine, millist mõju omab raviprotsess tervikuna patsiendi elukvaliteedile ehk patsiendi enda hinnang raviprotsessi tulemusele ja oma hakkamasaamisele.

Kaiser uuringus osalemise üks suurim väärtus Eesti tervishoiu jaoks on maailma juhtiva tarkvaraplatvormi eestindamine ning onkoloogia valdkonnas taolise tarkvara pealt esimese praktilise kogemuse loomine. Kui põhjalik alus on loodud, on selle pealt lihtsam edasi liikuda tervel onkoloogiavaldkonnal ja seda mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas.

Era- ja avaliku sektori koostöös on vajalik, et kiiremini juurutada innovaatilisi diagnostika- ja ravilahendusi ning sisulisemalt mõõta tervishoiuteenuse väärtust ja kvaliteeti. Käimasolevate projektide raames:

● on vähipatsientidele tekkinud reaalsed võimalused abi saada uudsest diagnostikast ja -ravist;

● on patsientidele loodud digitaalne võimalus hinnata koos arstiga oma raviteekonda ja selle tulemust;

● on kliinilisse praktikasse juurutamisel digitehnoloogial põhinev ravitulemuse jälgimise platvorm, mille eesmärk on raviprotsessi veelgi enam kaasata patsienti, muuta ravitulemuse hindamine personaalsemaks ja kiiremaks;

● tekib järgemööda kasu ka tervishoiusüsteemile tervikuna, nt on sisulisema digitaalsete terviseandmete korraldamise ja otsustustuge pakkuvate andmekogude läbi loodud eeldused optimaalsemaks ressursi kasutamiseks;

● on üleriiklik ja ühtne tegevus olnud eeskujuks nii siseriiklikult (nt koostööpartneriks TEHIKule või nõuandja teistele erialadele) kui rahvusvaheliselt;

● on saadud õppetunnid ja kogemused, mis on jagatavad ja kasutatavad ka väljaspool tervishoiusektorit – näiteks digiandmete mõtestamine ja analüüsimine koostööprojektidena Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Tartu Ülikooli ja TalTech'iga.

Olulised on kaks muudatust, mida nende projektidega luuakse: koostöö riigi- ja erasektori vahel ja patsientide hinnangute kogumine tervisetulemile. Koostöös avaliku sektoriga oleme suure hüppe edasi liikunud ühistel väärtustel põhineva terviklikuma tervishoiu suunas.

Kirjeldatud uuringute raames on Eestis investeeritud tervishoidu läbi teadusarenduse enam kui miljon eurot. Nende projektide/uuringutega luuakse uut teadmist reaaleluandmete (RWD) kogumise ja reaaleluteadmus (RWE) kasutamise vallas, rakendatakse praktikasse patsientide hinnangu tervistulemile kogumine ja hinnatakse täppidiagnostika lisaväärtust kliinilisele igapäevapraktikale. Lisaks panusele Eesti tervishoiule on kogunevad teadmised väärtuslik tulem ka rahvusvahelisele kogukonnal, kes tegeleb kopsuvähi temaatikaga, uuringute, diagnoosimise ja ravimisega.

Vähitõrje tegevuskava 2020–30 üks visioonidest on, et vähiga elavate inimeste elukvaliteet on parem ja prioriteet ja selle saavutamiseks on seatud eesmärgid: patsiendikeskne terviklik vähiteekond on kujundatud ja rakendatud ning vähipatsientide elukvaliteeti ja rahulolu/kogemust hinnatakse regulaarselt. Patsiendikesksuse suuna liigutakse üheskoos ja sellele aitavad kaasa ka avaliku- ja erasektori ühisprojektid.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708