COVID: Viirus jätab maha antikehad, mis võivad rünnata ka terveid kudesid
Mitmed uuringud näitavad, et veel kuid pärast SARS-CoV-2 infektsioonist taastumist on põdenutel kõrgenenud antikehade tase ning need võivad eksikombel rünnata organeid ja kudesid, isegi kui viiruse põdemine ei kulgenud väga raskelt.
USAs läbi viidud uuring näitas, et koroonaviirust põdenud 177 tervishoiutöötajal olid kõigil püsivad autoantikehad.
Foto: Shutterstock
USAs läbi viidud uuring näitas, et koroonaviirust põdenud 177 tervishoiutöötajal olid kõigil püsivad autoantikehad, sealhulgas sellised, mis võivad põhjustada kroonilist põletikku ning liigeste, naha ja närvisüsteemi kahjustusi, kirjutab Reuters.
Juba mullu nägid arstid, et osa COVID–19 haigestunute kaebused ei taandu isegi kuid pärast põdemist. Praeguseks on selge, et pikk COVID on sündroom, mille ravi hakkab nõudma tervishoiusüsteemilt suurt ressurssi.
Kuu aega pärast seda, kui kolmeaastane Eran oli kergest COVID-19 haigusest paranenud, toimetas ema Sara Bittan ta kiirabisse. Lapsel oli kõrge palavik, lööve, silmad ja alakeha olid paistes ja punetavad, kõht valutas ja laps nuttis valust.
Aafrika terviseuuringute instituudi labori teatel võib COVID-19 omikrontüvi osaliselt mööda minna Pfizer-BioNTechi kahe doosi tekitatud kaitsest, ent tõhustusdoosid võivad aidata tüve tõrjuda.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.