Õde hoolitseb Kiievis surrogaatlaste eest, oma lapsi ei lase sõda tal aga näha
Ukraina meditsiiniõel Oksana Martynenkol ja tema kolleegidel on Kiievi äärelinnas asuvas elamukeldris asuvas ajutises kliinikus hooldamiseks 21 last – kõik nad on surrogaatemade lapsed, kelle tulevased vanemad ei saa neile sõja tõttu järele tulla.
Õde Oksana Martynenko hoolitseb Ukraina surrogaatbeebide eest, aga samal ajal on tal oma pere, kelle pärast samuti muretseb. Tema lapsed asuvad Sumys, umbes 320 km pealinnast Kiievist ida pool asuvas linnas, mida Vene väed on pommitanud.
Seotud lood
Ukraina tervishoiuministeeriumi neljapäevase uudise järgi on üle maailma 500 arsti, õde, parameedikut avaldanud soovi appi tulla. Vastav võimalus loodi sõja esimesel päeval.
Kui Vene väed Kiievit pommitama hakkasid, põgenes onkoloog Nataliia Verovkina koos oma 10aastase pojaga riigist. Kui nad olid turvaliselt Münchenisse poisi vanavanemate juurde jõudnud, pöördus naine ümber ja läks Ukrainasse tagasi.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa büroo teatel on organisatsioon alates Venemaa sõjalise pealetungi algusest Ukrainas ööpäevaringselt töötanud selle nimel, et tagada pidev tervishoiuvarustuse voog.
Venemaa rünnak 24. veebruaril jättis Ukraina vähihaiged ilma ravile juurdepääsust, mõnest keskusest võib ajutiselt saada sõjaväehaigla.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele