Harvikhaiguste päeva konverentsil otsitakse patsientidele uusi ravivõimalusi
Meditsiinigeneetiku ja Tartu ülikooli kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskuse juhi professor Katrin Õunapi sõnul on maailmas käimas 66 801 kliinilist uuringut, milles osalemine annab harvikhaigusega patsientidele võimaluse kiiremini põhjuslikku ravi saada ja panustada ka teiste inimeste ravi kättesaadavusse. “Euroopa Liidus toimuvad uute ravimite kliinilised katsed suurriikides kindlates keskustes ja sinna võetakse eelistatult oma riigi inimesi. Eesti harvikhaigusega patsientidele öeldakse ära eri põhjustel. Olen veendunud, et ka väikeriigi patsientidel peaks olema võimalus saada vajadusel kohe uut harvikravimit,” selgitas Õunap.
Seotud lood
Tartu teadlaste ja arstide töö tulemusena hakatakse loote kromosoomhaiguste sõeluuringus edapidi analüüsima ka kodumaal enamlevinud harvikhaigusi.
Sotsiaalministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avasid taotlusvooru, mis on mõeldud harvikhaigustega laste ja lapseeas alanud harvikhaigusega täiskasvanute abistamiseks.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele