Tervise arengu instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi psühhiaatriateenuse statistikast selgub, et psühhiaatrid registreerisid mullu ambulatoorsetel vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid enam kui aasta varem.

- Võrreldes 2023. aastaga registreerisid psühhiaatrid ligi 4400 võrra ehk 4% rohkem psüühika- ja käitumishäireid.
- Foto: Shutterstock
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal esines psühhiaatri vastuvõtul käinud inimestel üle 102 000 eri psüühika- ja käitumishäire. Psühhiaatri vastuvõtul käis vaimse tervise probleemidega rohkem naisi kui mehi: vähemalt 15aastastest patsientidest oli naisi enam kui pool. Samas oli nooremate patsientide hulgas rohkem poisse kui tüdrukuid: kümnendik psühhiaatri patsientidest olid alla 15aastased, kellest kaks kolmandikku poisid.
“Võrreldes 2023. aastaga registreerisid psühhiaatrid ligi 4400 võrra ehk 4% rohkem psüühika- ja käitumishäireid. Kiireim oli psüühika- ja käitumishäirete kasv alla 15aastaste patsientide seas: neil esines psüühika- ja käitumishäire diagnoose 14% enam kui aasta varem, sealhulgas oli poistel häireid ligi kaks korda rohkem kui tüdrukutel,” selgitas TAI vanemanalüütik Reet Nestor.
Psühhiaatrid diagnoosisid enam kui 30 000 esmakordset psüühika- ja käitumishäire juhtu (12% enam kui aasta varem). Levinuim diagnoos on läbi aastate nii meeste kui naiste hulgas olnud ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired. Mullu esines sellise esmakordse diagnoosiga enam kui viis juhtu tuhande mehe ja üheksa juhtu tuhande naise kohta. Teine sagedasem diagnoos olid meeleoluhäired, sealhulgas depressioon, mida esines ligi neli juhtu tuhande mehe ja kuus juhtu tuhande naise kohta. Nii ärevuse ja stressiga seotud häireid kui ka meeleoluhäireid esines naistel sagedamini kui meestel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Varasemalt sageduselt kolmas diagnoos – psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire – oli rohkem omane meestele, kuid seda on viimastel aastatel vähem diagnoositud. Sageduselt kolmandaks diagnoosiks tõusid tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, sealhulgas hüperkineetilised häired. Hüperkineetilistest häiretest on aktiivsus- ja tähelepanuhäire olnud sagedasim diagnoos alla 15aastatel patsientidel, poistel kolm korda sagedamini kui tüdrukutel.
“Teadlikkuse suurenedes on viimastel aastatel hakatud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret rohkem märkama ja diagnoosima ka täiskasvanutel, kellel see on lapseeas jäänud diagnoosimata. Mullu esines psühhiaatri vastuvõtul olnud inimestel hüperkineetilisi häireid ligi 13 000 juhul, nendest enam kui 70% vähemalt 15aastastel patsientidel,” selgitas Nestor.
Hüperkineetilisi häireid registreeriti poole rohkem kui aasta varem ja nende diagnoosimine on viimastel aastatel sagenenud just täiseas naistel.
Psühhiaatria haiglaravilt kirjutati mullu välja 9660 inimest, paarisaja võrra vähem kui aasta varem, kuid nende keskmine ravi kestus oli endiselt 17 päeva. Enim oli haiglaravil psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirega isikuid.
Psühhiaatria ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi mulluse statistikaga saab tutvuda TAI
tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Toompargi vaimse tervise keskuse psühhiaater Margus Lõokese sõnul tasub täiskasvanute ATH puhul medikamentoosse ravi eel proovida teisi võimalusi, laste ja noorte puhul on koolis edenemise nimel aga targem võtta abiks ka tõhusad ravimid.
Surrey ülikooli teadlaste uuring näitas, et öökulli-tüüpi noored täiskasvanud, kes on hilisõhtuse eluviisiga, kannatavad suurema depressiooniriski all kehva une ja suurema alkoholitarbimise tõttu.
STADA missiooniks on alati olnud inimeste tervise eest hoolitsemine ning usaldusväärseks partneriks olemine. Just see on aluseks meie pingutustele, et pakkuda kättesaadavaid ja kvaliteetseid ravimeid ning toetada tervishoiusüsteeme ja tervishoiutöötajaid kogu maailmas.