Kui haiglate juriidilist vormi muudeti, oleks sellega pidanud kaasnema ka rahastuspõhimõtete reformimine uuele süsteemile vastavaks. Selle asemel võttis riik uuest mudelist üksnes talle sobivad omadused ning saavutas uue juriidilise vormiga haiglate suurema opereerimisvabaduse, kuid jättis ellu viimata muudatusega paratamatult kaasneva õiglase ja läbipaistva rahastamise nõude ega muutnud vana otserahastuse mudelit. Nii kindlustati privilegeeritud seltskonnale ehk haiglavõrgu arengukavas olevatele haiglatele (HVA) ravi rahastamise lepingud ning infrastruktuuri toetused. Siinjuures on mõnevõrra silmakirjalik, et õigustus taoliseks moodustiseks nagu HVA on eesmärk tagada tervishoiu jätkusuutlikkus. Kui aga heita pilk Haigekassa eelarve prognoosidele ning pidada meeles, et HVA haiglad ei tee Haigekassale mitte mingit allahindlust teenuste eest tasu küsimisel, põhjustab HVA rahastamise viis oma ebaefektiivsusega hoopis tervishoiu jätkusuutmatuse. Sellised monopoolses seisus ning konkurentsist puutumatud HVA haiglad ei ole olemuslikult efektiivsusele suunatud ja seetõttu nõuab taolise süsteemi ülalpidamine maksumaksjalt suuremat rahalist panust kui tegelikult vaja on.