Kevadel 2004 tuli UKK teadusahjust värske küpsetis – LIIKUNTAPIIRAKKA, tõlkes LIIKUMISPIRUKAS, mis on uudne moodus terviseliikumise põhimõtete esitamiseks. UKK instituudi juhataja Mikael Fogelholm tutvustab uusimaid liikumisteaduslikke põhimõtteid 25. mail rahvusraamatukogus peetaval seminaril.
Kevadel 2004 tuli Soome Urho KekkosenKuntoinstituutti (UKK) teadusahjust värske küpsetis –LIIKUNTAPIIRAKKA, tõlkes LIIKUMISPIRUKAS, mis on uudnemoodus terviseliikumise põhimõtete esitamiseks. UKKinstituudi juhataja Mikael Fogelholm tutvustabuusimaid liikumisteaduslikke põhimõtteid 25. mail EestiRahvusraamatukogu konverentsisaalis peetavalseminaril. Liikumispirukas on liikumissoovituste piltlikmudel ja maailma liikumisteaduses loodu teravmeelneüldistus soome teadlaste poolt. On sündinud mugav abinõu,mis aitab kujundada nii üldist kui isiklikkuliikumisteadvust ning õhutab igapäevasele-igakülgseleteadlikule liikumisaktiivsusele. Liikumispirukaskirjeldab, miks, missugust ja mis mahus liikumist on tähtisorganismile garanteerida, et tagada tervis ja hoidakorras vorm. Pirukas mõjus kui soe saiLiikumispirukat saadab edu nii Soomes kui väljaspool.Esimesena serveerisid UKKi teadlased pirukat soomearstidele (Suomen Lääkärilehti, 19/2004). Otsekohe saiaga selgeks, et kes liikumispirukat näeb, vaimustub jahakkab tarvitama. Liikumispirukas on Soomes teadusliklähteidee nii liikumis- ja toitumiskorraldusele.Nüüdseks on pirukast tõelise sooja saia populaarsuse näolja mõjul sündinud tõlked teistesse keeltesse. Physical Activiy Pie avaldati European HeartNetwork’i ajakirjas Heart Matters (2004/10) ning see onterviseliikumise lähtekohaks südametööorganisaatoritele kogu Euroopas. Eesti keelde jõudis liikumispirukas 2005. aastajõuludeks, kui valmis Eesti Südameliiduterviseliikumise teabevihik "Liikumise aktiivneaastaring – tervis ja vorm värskest välisõhust". Liikumispiruka valmimisluguLiikumispiruka kerkimisaeg on kogu UKK üle 20 aastakestnud teaduslik uurimistöö ja tulemuste sünteesmaailma liikumisteadusliku mõttega.Liikumissoovituste põhiküsimus on: kui palju ja mislaadi liikumist on küllaldane? Maailma juhtivad liikumisteadlased on viimase 30aasta jooksul sellele küsimustele vastuse andmisel omaseisukohti kolm korda radikaalselt muutnud. Aasta 19781978. aastal esitati American College of Medicinepoolt vormiarendusele (fitness) suunatudliikumissoovitus, mille sisu oli propageeridajõulisemat tüüpi kehalist aktiivsust: 20–60 minutitkorraga ja vähemalt kolmel korral nädalas. Seetreeningsaalide kasutamisele ja jooksmistreeninguleorienteeritud soovitus motiveeris liikuma üksnesväikest osa rahvast ja paljusid neistki ebajärjekindlalt.Ruumidesse ja jõumasinatele oma lihaseid töötlemasuundusid esmajärjekorras noored, efektiivselekonkurentsivõimele orienteeritud inimesed. Sestpeale kujunes Ameerika enda suureks sisemureksülekaal ja rasvumine. Nüüdseks on enam kui 60 protsentirahvast ülemäärase kehakaaluga. Oletatakse, et teedsellisele rasvumisele sillutaski just selline omaaegneliikumispropaganda, mis innustas inimesi eeskättsörkjooksule ja muudele kõrgeid koormusipealesundivatele aladele. Inimeste meeltesse pandi kõlama peamiselt raskemadliikumisviisid, mis enamiku jaoks osutusid omasobimatuse tõttu kättesaamatuteks või jäidlühiaegseteks. Esiplaanil olid põhiosale rahvasttarbetud liikumisjuhised ja suundumus saavutusele.Niimoodi jätsid paljud, kes ei näinud kohest tulemust võikel ei jätkunud jaksu alustuseks tegeleda sörkjooksuganõutav arv kordi nädalas, kogu liikumisesinnapaika. See liikumissoovitus jäi ajale ja oludele pikapealejalgu, sest jättis reaalselt passiivseks suurema osarahvast. Aasta 19951995. aastal avaldati ameeriklaste poolt uus, tõeliserahvusvahelise pöörde vallandanud liikumissuunistervise edendamiseks liikumise abil (Pate jt). Sellepeasõnum oli mõõdukalt koormava liikumise soovitus –näiteks hoogsat käimist 5–7 korda nädalas, 30 minutitpäevas, ka 10–15-minutiliste osakutena. Ka nimetatud liikumissoovitus on nüüdseks agatunnistatud ebapiisavaks, kuna see ei aita tagadaenergiatasakaalu aina jõulisemalt toitu tarbivale,kuid kehaliselt aina passiivsemaks muutuvale rahvale.Ülekaalulisus on vahepeal jõudnud muutuda globaalseksterviseprobleemiks! Petlikku rahulolu tekitas ka arusaamine, et isegiloiust ja energiakuluvaesest liikumisest on küll. Hakatiarvama näiteks, et piisab poolest tunnist aeglasestjalutamisest. Selles soovituses jäid paraku tagaplaanile kalihaste töökorras hoidmine, luu- ja liigeskonnavormihooldus ja kehavalitsemine. Aasta 2004Aastal 2004 avalikkuse ette jõudnud liikumispirukason kõige kaasaegsem ja terviklikum liikumissoovitus. Seeon terviklik esitlus optimaalsest ja ideaalsestliikumisaktiivsusest, milles on kehalise aktiivsuselävepakk ehitatud hästi kergesti ületatavaks jaigaühele jõukohaseks. Lõviosa liikumispirukast onnäiteks kättesaadav argiaktiivsustena – kehaliselttöökas tavaelu kas või seeläbi, kui ülendadajalgsikäimine liiklemisvormiks. Ilmselgelt ei pea panustama spordile,saavutamisele või liikumise jõulisusele. Peatähtis onsellise liikumisteadvuse kasvatamine maast madalast,mis võimaldab püsida liikumises kogu elukäigu ulatuses,hällist hauani. Õpetlik on teada, et liikumispiruka loojad loevadliikumatuks näiteks neid, kelle nädalaneenergiarakendus liikumisse on väiksem kui 1000kilokalorit. Eestis õpetus ajas ja arustMillises seisukorras on liikumisteadvus aga Eestisja milliseid liikumissoovitusi meil praegu jagatakse?Ärevaks teeb, et Eestis antakse liikumissuuniseid, mis ontegelikult ajast ja arust. Soovitusi jagatakseeelnimetatud 1978. aastast lähtuvate arusaamistekohaselt. Valdav on väide, et küllaldane onharrastuslikku aktiivsust 1–3 korda nädalas. Kõige kurvem, et sellisel positsioonil on Eestiriiklik südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamisestrateegia, mis on mõeldud isegi aastani 2020. Selleskikõneldakse kehalise aktiivsuse eesmärgist – vähemaltkaks korda nädalas!? Strateegias pole juttu ei energiakululikkusest egaliikumisest – toitumisest johtuvastenergiatasakaalust. Kõneldakse liikumisharrastusest,tervisespordist ja spordist, kuid liikumisest kuielutalitluslikust alusest ning igasse päeva ja igaleinimesele tarvilikust elulisest tingimusest polejuttugi. Laste ja noorte liikumisaktiivsuse eesmärk onveelgi tagurlikum. Selge orienteeritus spordileTeine murettekitav ilming Eestis on orienteeritusspordile, nii sõnas kui teos. Nõukogude ajast päritsportimise paradigma ja massispordi ideoloogiajätkavad oma võidukäiku. Sellest mõtteviisist ei saasaamagi sündima seda individuaalset liikumisteadvust,mis kannab tervet elu. Spordist lähtuva mõtteviisi kandjaveenab küll välimeedia abil, et sport annab tervise, kuidsee väide ei ole teaduslikult põhjendatud. Liikumisteadlased väidavad hoopis vastupidist:koormuste kasv tõstab kahjustuste-vigastuste ohtu. (I.Vuori, UKK, 1997). Eesti ametlik meditsiinistatistikakinnitab sama. Vigastuste ja mürgistuste välistepõhjustena on Eestis esikohal vigastused sportlikutegevuse tõttu, ületades arvukuselt nii tööõnnetusi kuiõnnetusi alkoholijoobes (Eesti tervishoiustatistikaaastaraamat 2003, sotsiaalministeerium, 2005). Paraku on Eestis liikumissõnavara asemel siiamaanikasutusel spordisõnavara. Sport-sõnad ei anna edasielulist liikumist puudutavat mõtteviisi, sest sportkujutab endast liikumisvaldkonna seda osa, mis onorienteeritud saavutamisele ja võistluslikulevõrdlemisele. Spordisõnavara ei toimi üldrahvalikuliikumisteadvuse kandjana. Kõike eelöeldut kokku võttes on 25. mail aset leidvalväikesel seminaril õigupoolest suur eesmärk – inimlikuja inimeset lähtuva liikumisteadvuse kujundamineEestis, et hakkaksime muu liikumisteadliku maailmagakõnelema ühte keelt ja käima sama jalga. MAIRE SIRELEesti Südameliidukorraldusjuht, PhD Kes on Mikael Fogelholm? * 47-aastane toitumis- ja liikumisteadlane; * maailma ühe mõjukama liikumisteaduslikuuurimisasutuse Tamperes asuva Urho KekkosenKuntoinstituutti (UKK, www.ukkinstituutti.fi) juht; * vaimukas, rõõmus ja huumorimeelneterviseideoloog, kes ise mitmekülgse liikujana on elaveeskuju, kuidas heas vormis olla (orienteerumine,sörkjooks, suusatamine, meesvõimlemine, koeraga väljasliikumine); * aktiivne kirjutaja – raamatutesse"Terviseliikumine" ("Terveysliikunta. Fyysisenaktiivisuus terveyden edistämisessä", Duodecim, 2005);"Liikuja toitumine" ("Liikkujan ravitsemus – teoriastakäytäntöön", 2004); "Toitumisotsused" ("Ratkaisujaravitsemukseen. Ravitsemuskasvatus ja elämankaari",Helsingin Yliopisto, 2001); "Alajäsemete ehitus,toimimine ja käimiskool" ("Alaraajojen rakenne,toiminta ja kävelykoulu", Ote, 1998); * missioonimees, kes juhataks rahva liikuma kas võivõluväel ning kes peab oma südameasjaks soome rahvatervise arendamist; * teadlane, kes tunnistab, et liikumine on midagienamat kui ravimid ("Enemmän kuin lääke.Mediuutiset-lehdessä 27.08.2004). Allikas: Maire Sirel UKK trükiste alusel Urho Kekkosen Kuntoinstituutti * Urho Kekkosen Kuntoinstituutti (UKK) on asutatud1980. aastal austusavalduseks president Urho KalevaKekkosele tema 80nda juubelisünnipäeva puhul, et kogurahva tervis saaks teadusel põhinevat edasiarendust niiuurimistegevuse, koolituse kui teavituse kaudu; * instituudi tööl on kolm põhisuunda:1) terviseliikumine, tervisevorm ja liikumisetervisemõjud;2) tervise edendamine ja tervisekasvatustervisliku liikumise kaudu;3) traumade ja osteoporoosi ärahoidmine; * Tervisevormi hindamiseks on Tamperes asuvas UKKsvälja töötatud arvukalt teste, neist tuntuim on kahekilomeetri käimistest. Allikas: UKK Seminar terviseks liikumisest Eesti Südameliit korraldab 25. mail kella 12–15 EestiRahvusraamatukogu konverentsisaalis südameliidulaste ja noorte südametervise arendamisele suunatudprogrammide raames seminari.Soome Urho Kekkosen Kuntoinstituutti (UKK) juhatajaMikael Fogelholm tutvustab seminaril uusimaidliikumisteaduslikke põhimõtteid, pidades ettekande"Liikumine terviseks – miks, mida, kuidas!"Lisaks leiavad seminaril käsitlemist teemad "UrhoKaleva Kekkonen ja UKK – inimene ja instituut ühiskonnatervise väärtusruumi kujundajana" ning"Liikumistegelikkus Eestis – selle kord ja korratusmassiürituste näitel".Korraldajate teatel on seminari pealiiniksenergiatasakaal toidu- ja liikumisenergia õige suhtekaudu ning sinna on oodatud kõik, kellest sõltub eestirahva tervis ja liikumisaktiivsus.Südameliidu liikmetele on seminaril osaleminetasuta, eelregistreerijatele 100 krooni ningseminaripäeval 150 krooni. Eelregistreerimine:info@sydameliit.ee või tel/faks 654 2574 või mobiil 56602151.Lisainfot saab Eesti Südameliidu veebileheltwww.sydameliit.ee. MU
Seotud lood
Kandideerimise tähtaeg: 30.04.2025