Ainult tellijatele
22. mai 2006
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lii­ku­mis­pi­ru­ka "juht­pa­gar" Mi­kael Fo­gel­holm esineb Tal­lin­nas

Ke­va­del 2004 tu­li UKK tea­du­sah­just värs­ke küp­se­tis – LII­KUN­TA­PII­RAK­KA, tõl­kes LII­KU­MIS­PI­RU­KAS, mis on uud­ne moo­dus ter­vi­se­lii­ku­mi­se põ­hi­mõ­te­te esi­ta­mi­seks. UKK ins­ti­tuu­di ju­ha­ta­ja Mi­kael Fo­gel­holm tut­vus­tab uu­si­maid lii­ku­mis­tea­dus­lik­ke põ­hi­mõt­teid 25. mail rah­vus­raa­ma­tu­ko­gus pee­ta­val se­mi­na­ril.

Ke­va­del 2004 tu­li Soo­me Ur­ho Kek­ko­senKun­toins­ti­tuut­ti (UKK) tea­du­sah­just värs­ke küp­se­tis –LII­KUN­TA­PII­RAK­KA, tõl­kes LII­KU­MIS­PI­RU­KAS, mis on uud­nemoo­dus ter­vi­se­lii­ku­mi­se põ­hi­mõ­te­te esi­ta­mi­seks. UKKins­ti­tuu­di ju­ha­ta­ja Mi­kael Fo­gel­holm tut­vus­tabuu­si­maid lii­ku­mis­tea­dus­lik­ke põ­hi­mõt­teid 25. mail Ees­tiRah­vus­raa­ma­tu­ko­gu kon­ve­rent­si­saa­lis pee­ta­valse­mi­na­ril. Lii­ku­mis­pi­ru­kas on lii­ku­mis­soo­vi­tus­te pilt­likmu­del ja maail­ma lii­ku­mis­tea­du­ses loo­du te­rav­meel­neül­dis­tus soo­me tead­las­te poolt. On sün­di­nud mu­gav abi­nõu,mis ai­tab ku­jun­da­da nii ül­dist kui isik­lik­kulii­ku­mis­tead­vust ning õhu­tab iga­päe­va­se­le-iga­külg­se­letead­li­ku­le lii­ku­mi­sak­tiiv­su­se­le. Lii­ku­mis­pi­ru­kaskir­jel­dab, miks, mis­su­gust ja mis ma­hus lii­ku­mist on täh­tisor­ga­nis­mi­le ga­ran­tee­ri­da, et ta­ga­da ter­vis ja hoi­dakor­ras vorm. Pi­ru­kas mõ­jus kui soe saiLii­ku­mis­pi­ru­kat saa­dab edu nii Soo­mes kui väl­jas­pool.Esi­me­se­na ser­vee­ri­sid UK­Ki tead­la­sed pi­ru­kat soo­mears­ti­de­le (Suo­men Lää­kä­ri­leh­ti, 19/2004). Ot­se­ko­he saiaga sel­geks, et kes lii­ku­mis­pi­ru­kat näeb, vai­mus­tub jahak­kab tar­vi­ta­ma. Lii­ku­mis­pi­ru­kas on Soo­mes tea­dus­likläh­tei­dee nii lii­ku­mis- ja toi­tu­mis­kor­ral­du­se­le.Nüüd­seks on pi­ru­kast tõe­li­se soo­ja saia po­pu­laar­su­se näolja mõ­jul sün­di­nud tõl­ked teis­tes­se keel­tes­se. Phy­si­cal Ac­ti­viy Pie aval­da­ti Eu­ro­pean HeartNet­work’i aja­kir­jas Heart Mat­ters (2004/10) ning see onter­vi­se­lii­ku­mi­se läh­te­ko­haks sü­da­me­tööor­ga­ni­saa­to­ri­te­le ko­gu Eu­roo­pas. Ees­ti keel­de jõu­dis lii­ku­mis­pi­ru­kas 2005. aas­tajõu­lu­deks, kui val­mis Ees­ti Sü­da­me­lii­duter­vi­se­lii­ku­mi­se tea­be­vi­hik "Lii­ku­mi­se ak­tiiv­neaas­ta­ring – ter­vis ja vorm värs­kest vä­li­sõ­hust". Lii­ku­mis­pi­ru­ka val­mi­mis­lu­guLii­ku­mis­pi­ru­ka ker­ki­mi­saeg on ko­gu UKK üle 20 aas­takest­nud tea­dus­lik uu­ri­mis­töö ja tu­le­mus­te sün­teesmaail­ma lii­ku­mis­tea­dus­li­ku mõt­te­ga.Lii­ku­mis­soo­vi­tus­te põ­hi­kü­si­mus on: kui pal­ju ja mislaa­di lii­ku­mist on kül­lal­da­ne? Maail­ma juh­ti­vad lii­ku­mis­tead­la­sed on vii­ma­se 30aas­ta jook­sul sel­le­le kü­si­mus­te­le vas­tu­se and­mi­sel omasei­su­koh­ti kolm kor­da ra­di­kaal­selt muut­nud. Aas­ta 19781978. aas­tal esi­ta­ti Ame­ri­can Col­le­ge of Me­di­ci­nepoolt vor­mia­ren­du­se­le (fit­ness) suu­na­tudlii­ku­mis­soo­vi­tus, mil­le si­su oli pro­pa­gee­ri­dajõu­li­se­mat tüü­pi ke­ha­list ak­tiiv­sust: 20–60 mi­nu­titkor­ra­ga ja vä­he­malt kol­mel kor­ral nä­da­las. Seetree­ning­saa­li­de ka­su­ta­mi­se­le ja jooks­mist­ree­nin­gu­leorien­tee­ri­tud soo­vi­tus mo­ti­vee­ris lii­ku­ma üks­nesväi­kest osa rah­vast ja pal­ju­sid neist­ki eba­jär­je­kind­lalt.Ruu­mi­des­se ja jõu­ma­si­na­te­le oma li­ha­seid tööt­le­masuun­du­sid es­ma­jär­je­kor­ras noo­red, efek­tiiv­se­lekon­ku­rent­si­või­me­le orien­tee­ri­tud ini­me­sed. Sest­pea­le ku­ju­nes Amee­ri­ka en­da suu­reks si­se­mu­reksüle­kaal ja ras­vu­mi­ne. Nüüd­seks on enam kui 60 prot­sen­tirah­vast üle­mää­ra­se ke­ha­kaa­lu­ga. Ole­ta­tak­se, et teedsel­li­se­le ras­vu­mi­se­le sil­lu­tas­ki just sel­li­ne omaaeg­nelii­ku­misp­ro­pa­gan­da, mis in­nus­tas ini­me­si ees­kättsörk­jook­su­le ja muu­de­le kõr­geid koor­mu­sipea­le­sun­di­va­te­le ala­de­le. Ini­mes­te meel­tes­se pan­di kõ­la­ma pea­mi­selt ras­ke­madlii­ku­mis­vii­sid, mis ena­mi­ku jaoks osu­tu­sid omaso­bi­ma­tu­se tõt­tu kät­te­saa­ma­tu­teks või jäidlü­hiaeg­se­teks. Esip­laa­nil olid põ­hio­sa­le rah­vasttar­be­tud lii­ku­mis­ju­hi­sed ja suun­du­mus saa­vu­tu­se­le.Nii­moo­di jät­sid pal­jud, kes ei näi­nud ko­hest tu­le­must võikel ei jät­ku­nud jak­su alus­tu­seks te­ge­le­da sörk­jook­su­ganõu­tav arv kor­di nä­da­las, ko­gu lii­ku­mi­sesin­na­pai­ka. See lii­ku­mis­soo­vi­tus jäi aja­le ja olu­de­le pi­ka­pea­lejal­gu, sest jät­tis reaal­selt pas­siiv­seks suu­re­ma osarah­vast. Aas­ta 19951995. aas­tal aval­da­ti amee­rik­las­te poolt uus, tõe­li­serah­vus­va­he­li­se pöör­de val­lan­da­nud lii­ku­mis­suu­nister­vi­se eden­da­mi­seks lii­ku­mi­se abil (Pa­te jt). Sel­lepea­sõ­num oli mõõ­du­kalt koor­ma­va lii­ku­mi­se soo­vi­tus –näi­teks hoog­sat käi­mist 5–7 kor­da nä­da­las, 30 mi­nu­titpäe­vas, ka 10–15-mi­nu­ti­lis­te osa­ku­te­na. Ka ni­me­ta­tud lii­ku­mis­soo­vi­tus on nüüd­seks agatun­nis­ta­tud eba­pii­sa­vaks, ku­na see ei ai­ta ta­ga­daener­gia­ta­sa­kaa­lu ai­na jõu­li­se­malt toi­tu tar­bi­va­le,kuid ke­ha­li­selt ai­na pas­siiv­se­maks muu­tu­va­le rah­va­le.Üle­kaa­lu­li­sus on va­he­peal jõud­nud muu­tu­da glo­baal­sekster­vi­sep­rob­lee­miks! Pet­lik­ku ra­hu­lo­lu te­ki­tas ka aru­saa­mi­ne, et ise­giloiust ja ener­gia­ku­lu­vae­sest lii­ku­mi­sest on küll. Ha­ka­tiar­va­ma näi­teks, et pii­sab poo­lest tun­nist aeg­la­sestja­lu­ta­mi­sest. Sel­les soo­vi­tu­ses jäid pa­ra­ku ta­gap­laa­ni­le kali­has­te töö­kor­ras hoid­mi­ne, luu- ja lii­ges­kon­navor­mi­hool­dus ja ke­ha­va­lit­se­mi­ne. Aas­ta 2004Aas­tal 2004 ava­lik­ku­se et­te jõud­nud lii­ku­mis­pi­ru­kason kõi­ge kaa­saeg­sem ja ter­vik­li­kum lii­ku­mis­soo­vi­tus. Seeon ter­vik­lik esit­lus op­ti­maal­sest ja ideaal­sestlii­ku­mi­sak­tiiv­su­sest, mil­les on ke­ha­li­se ak­tiiv­su­selä­ve­pakk ehi­ta­tud häs­ti ker­ges­ti üle­ta­ta­vaks jaigaü­he­le jõu­ko­ha­seks. Lõ­vio­sa lii­ku­mis­pi­ru­kast onnäi­teks kät­te­saa­dav ar­giak­tiiv­sus­te­na – ke­ha­li­selttöö­kas ta­vae­lu kas või see­lä­bi, kui ülen­da­dajalg­si­käi­mi­ne liik­le­mis­vor­miks. Ilm­sel­gelt ei pea pa­nus­ta­ma spor­di­le,saa­vu­ta­mi­se­le või lii­ku­mi­se jõu­li­su­se­le. Pea­täh­tis onsel­li­se lii­ku­mis­tead­vu­se kas­va­ta­mi­ne maast ma­da­last,mis või­mal­dab pü­si­da lii­ku­mi­ses ko­gu elu­käi­gu ula­tu­ses,häl­list haua­ni. Õpet­lik on tea­da, et lii­ku­mis­pi­ru­ka loo­jad loe­vadlii­ku­ma­tuks näi­teks neid, kel­le nä­da­la­neener­gia­ra­ken­dus lii­ku­mis­se on väik­sem kui 1000ki­lo­ka­lo­rit. Ees­tis õpe­tus ajas ja arustMil­li­ses sei­su­kor­ras on lii­ku­mis­tead­vus aga Ees­tisja mil­li­seid lii­ku­mis­soo­vi­tu­si meil prae­gu ja­ga­tak­se?Äre­vaks teeb, et Ees­tis an­tak­se lii­ku­mis­suu­ni­seid, mis onte­ge­li­kult ajast ja arust. Soo­vi­tu­si ja­ga­tak­seeel­ni­me­ta­tud 1978. aas­tast läh­tu­va­te aru­saa­mis­teko­ha­selt. Val­dav on väi­de, et kül­lal­da­ne onhar­ras­tus­lik­ku ak­tiiv­sust 1–3 kor­da nä­da­las. Kõi­ge kur­vem, et sel­li­sel po­sit­sioo­nil on Ees­tiriik­lik sü­da­me- ja ve­re­soon­kon­na­hai­gus­te en­ne­ta­mi­sest­ra­tee­gia, mis on mõel­dud ise­gi aas­ta­ni 2020. Sel­les­kikõ­nel­dak­se ke­ha­li­se ak­tiiv­su­se ees­mär­gist – vä­he­maltkaks kor­da nä­da­las!? St­ra­tee­gias po­le jut­tu ei ener­gia­ku­lu­lik­ku­sest egalii­ku­mi­sest – toi­tu­mi­sest joh­tu­vastener­gia­ta­sa­kaa­lust. Kõ­nel­dak­se lii­ku­mis­har­ras­tu­sest,ter­vi­ses­por­dist ja spor­dist, kuid lii­ku­mi­sest kuielu­ta­lit­lus­li­kust alu­sest ning igas­se päe­va ja iga­leini­me­se­le tar­vi­li­kust elu­li­sest tin­gi­mu­sest po­lejut­tu­gi. Las­te ja noor­te lii­ku­mi­sak­tiiv­su­se ees­märk onveel­gi ta­gur­li­kum. Sel­ge orien­tee­ri­tus spor­di­leTei­ne mu­ret­te­ki­tav il­ming Ees­tis on orien­tee­ri­tusspor­di­le, nii sõ­nas kui teos. Nõu­ko­gu­de ajast pä­ritspor­ti­mi­se pa­ra­dig­ma ja mas­sis­por­di ideo­loo­giajät­ka­vad oma või­du­käi­ku. Sel­lest mõt­te­vii­sist ei saasaa­ma­gi sün­di­ma se­da in­di­vi­duaal­set lii­ku­mis­tead­vust,mis kan­nab ter­vet elu. Spor­dist läh­tu­va mõt­te­vii­si kand­javee­nab küll vä­li­mee­dia abil, et sport an­nab ter­vi­se, kuidsee väi­de ei ole tea­dus­li­kult põh­jen­da­tud. Lii­ku­mis­tead­la­sed väi­da­vad hoo­pis vas­tu­pi­dist:koor­mus­te kasv tõs­tab kah­jus­tus­te-vi­gas­tus­te oh­tu. (I.Vuo­ri, UKK, 1997). Ees­ti amet­lik me­dit­sii­nis­ta­tis­ti­kakin­ni­tab sa­ma. Vi­gas­tus­te ja mür­gis­tus­te vä­lis­tepõh­jus­te­na on Ees­tis esi­ko­hal vi­gas­tu­sed sport­li­kute­ge­vu­se tõt­tu, üle­ta­des ar­vu­ku­selt nii tööõn­ne­tu­si kuiõn­ne­tu­si al­ko­ho­li­joo­bes (Ees­ti ter­vis­hoius­ta­tis­ti­kaaas­ta­raa­mat 2003, sot­siaal­mi­nis­tee­rium, 2005). Pa­ra­ku on Ees­tis lii­ku­mis­sõ­na­va­ra ase­mel siia­maa­nika­su­tu­sel spor­di­sõ­na­va­ra. Sport-sõ­nad ei an­na eda­sielu­list lii­ku­mist puu­du­ta­vat mõt­te­vii­si, sest sportku­ju­tab en­dast lii­ku­mis­vald­kon­na se­da osa, mis onorien­tee­ri­tud saa­vu­ta­mi­se­le ja võist­lus­li­ku­levõrd­le­mi­se­le. Spor­di­sõ­na­va­ra ei toi­mi üld­rah­va­li­kulii­ku­mis­tead­vu­se kand­ja­na. Kõi­ke ee­löel­dut kok­ku võt­tes on 25. mail aset leid­valväi­ke­sel se­mi­na­ril õi­gu­poo­lest suur ees­märk – inim­li­kuja ini­me­set läh­tu­va lii­ku­mis­tead­vu­se ku­jun­da­mi­neEes­tis, et hak­kak­si­me muu lii­ku­mis­teadli­ku maail­ma­gakõ­ne­le­ma üh­te keelt ja käi­ma sa­ma jal­ga.  MAIRE SIRELEes­ti Sü­da­me­lii­dukor­ral­dus­juht, PhD        Kes on Mi­kael Fo­gel­holm? * 47-aas­ta­ne toi­tu­mis- ja lii­ku­mis­tead­la­ne; * maail­ma ühe mõ­ju­ka­ma lii­ku­mis­tea­dus­li­kuuu­ri­mi­sa­su­tu­se Tam­pe­res asu­va Ur­ho Kek­ko­senKun­toins­ti­tuut­ti (UKK, www.uk­kins­ti­tuut­ti.fi) juht; * vai­mu­kas, rõõ­mus ja huu­mo­ri­meel­neter­vi­sei­deo­loog, kes ise mit­me­külg­se lii­ku­ja­na on elavees­ku­ju, kui­das heas vor­mis ol­la (orien­tee­ru­mi­ne,sörk­jooks, suu­sa­ta­mi­ne, mees­võim­le­mi­ne, koe­ra­ga väl­jaslii­ku­mi­ne); * ak­tiiv­ne kir­ju­ta­ja – raa­ma­tu­tes­se"Ter­vi­se­lii­ku­mi­ne" ("Ter­veys­lii­kun­ta. Fyy­si­senak­tii­vi­suus ter­vey­den edis­tä­mi­ses­sä", Duo­de­cim, 2005);"Lii­ku­ja toi­tu­mi­ne" ("Liik­ku­jan ra­vit­se­mus – teo­rias­takäy­tän­töön", 2004); "Toi­tu­mi­sot­su­sed" ("Rat­kai­su­jara­vit­se­muk­seen. Ra­vit­se­mus­kas­va­tus ja elä­man­kaa­ri",Hel­sin­gin Ylio­pis­to, 2001); "Ala­jä­se­me­te ehi­tus,toi­mi­mi­ne ja käi­mis­kool" ("Ala­raa­jo­jen ra­ken­ne,toi­min­ta ja kä­ve­ly­kou­lu", Ote, 1998); * mis­sioo­ni­mees, kes ju­ha­taks rah­va lii­ku­ma kas võivõ­lu­väel ning kes peab oma sü­da­meas­jaks soo­me rah­vater­vi­se aren­da­mist; * tead­la­ne, kes tun­nis­tab, et lii­ku­mi­ne on mi­da­giena­mat kui ra­vi­mid ("Enem­män kuin lää­ke.Me­diuu­ti­set-leh­des­sä 27.08.2004). Al­li­kas: Mai­re Si­rel UKK trükiste alusel      Ur­ho Kek­ko­sen Kun­toins­ti­tuut­ti * Ur­ho Kek­ko­sen Kun­toins­ti­tuut­ti (UKK) on asu­ta­tud1980. aas­tal aus­tu­sa­val­du­seks pre­si­dent Ur­ho Ka­le­vaKek­ko­se­le te­ma 80nda juu­be­li­sün­ni­päe­va pu­hul, et ko­gurah­va ter­vis saaks tea­du­sel põ­hi­ne­vat eda­sia­ren­dust niiuu­ri­mis­te­ge­vu­se, koo­li­tu­se kui tea­vi­tu­se kau­du; * ins­ti­tuu­di tööl on kolm põ­hi­suun­da:1) ter­vi­se­lii­ku­mi­ne, ter­vi­se­vorm ja lii­ku­mi­seter­vi­se­mõ­jud;2) ter­vi­se eden­da­mi­ne ja ter­vi­se­kas­va­tuster­vis­li­ku lii­ku­mi­se kau­du;3) trau­ma­de ja os­teo­po­roo­si ära­hoid­mi­ne; * Ter­vi­se­vor­mi hin­da­mi­seks on Tam­pe­res asu­vas UKKsväl­ja töö­ta­tud ar­vu­kalt tes­te, neist tun­tuim on ka­heki­lo­meet­ri käi­mis­test. Al­li­kas: UKK     Se­mi­nar ter­vi­seks lii­ku­mi­sest Ees­ti Sü­da­me­liit kor­ral­dab 25. mail kel­la 12–15 Ees­tiRah­vus­raa­ma­tu­ko­gu kon­ve­rent­si­saa­lis sü­da­me­lii­dulas­te ja noor­te sü­da­me­ter­vi­se aren­da­mi­se­le suu­na­tudprog­ram­mi­de raa­mes se­mi­na­ri.Soo­me Ur­ho Kek­ko­sen Kun­toins­ti­tuut­ti (UKK) ju­ha­ta­jaMi­kael Fo­gel­holm tut­vus­tab se­mi­na­ril uu­si­maidlii­ku­mis­tea­dus­lik­ke põ­hi­mõt­teid, pi­da­des et­te­kan­de"Lii­ku­mi­ne ter­vi­seks – miks, mi­da, kui­das!"Li­saks leia­vad se­mi­na­ril kä­sit­le­mist tee­mad "Ur­hoKa­le­va Kek­ko­nen ja UKK – ini­me­ne ja ins­ti­tuut ühis­kon­nater­vi­se väär­tus­ruu­mi ku­jun­da­ja­na" ning"Lii­ku­mis­te­ge­lik­kus Ees­tis – sel­le kord ja kor­ra­tusmas­siü­ri­tus­te näi­tel".Kor­ral­da­ja­te tea­tel on se­mi­na­ri pea­lii­niksener­gia­ta­sa­kaal toi­du- ja lii­ku­mi­se­ner­gia õi­ge suh­tekau­du ning sin­na on oo­da­tud kõik, kel­lest sõl­tub ees­tirah­va ter­vis ja lii­ku­mi­sak­tiiv­sus.Sü­da­me­lii­du liik­me­te­le on se­mi­na­ril osa­le­mi­neta­su­ta, eel­re­gist­ree­ri­ja­te­le 100 kroo­ni ningse­mi­na­ri­päe­val 150 kroo­ni. Eel­re­gist­ree­ri­mi­ne:in­[email protected]­da­me­liit.ee või tel/faks 654 2574 või mo­biil 56602151.Li­sain­fot saab Ees­ti Sü­da­me­lii­du vee­bi­le­heltwww.sy­da­me­liit.ee. MU

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708