3. märts 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õde vajab palju lisateadmisi

Svea Talving Nukleaarmeditsiin. Õel peavad olema nii õe oskused kui ka teadmised radioloogiast.

Nukleaarmeditsiin on tänapäevase meditsiinilise kõrgtehnoloogiavaldkonda kuuluv haru- mis tegeleb nii diagnostiliste kui karaviprotseduuridega. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK)radioloogiakeskuses on nukleaarmeditsiiniõe oskused neljal õel- keson väljaõppe saanud kohapeal. Ainsana Põhja-Eestis on ITKnukleaarmeditsiini osakonnas ka statsionaar- kus töötab kolmravipalatit.<br />“Nukleaarmeditsiin annab võimaluse näiteks varakult avastada luumetastaasi koldeid-” selgitas ITK diagnostikakliiniku ülemõde EvePalotu isotoopuuringute võimalusi. “Luustiku uuringule saadavadmeile patsiente põhiliselt uroloogid ja onkoloogid. Kliinilistekahtluste korral näitab skeletiuuring varakult- kas on tegemistedasilevinud protsessiga. Nukleaarmeditsiini uuringute eeliseksongi võimalus leida erinevaid haigusseisundeid varem kui teisteldiagnostilistel uuringutel.”<br />Nukleaarmeditsiini õel peavad olema nii õe oskused kui katehnilised teadmised radioloogiast. “Praegune radioloogiatehnikuteõpe keskendub peamiselt erinevate radioloogilistekuvamismeetoditele- kuid nukleaarmeditsiinis on ka õenduse osa vägaoluline-” kirjeldas Eve Palotu.<br />Patsiendi saabudes on statsionaari õde see- kes võtab esimeseanamneesi- selgitab patsiendile eesootava protseduuri korda jaosakonnas viibimise režiimi. “Raviprotseduuris onnukleaarmeditsiini õel tohutu vastutus ja seda võivad teostadaüksnes vastava väljaõppe saanud õed-” lisas Palotu<br />Nii diagnoosimisel kui ka ravimisel on tegemist radioaktiivseteainetega. Patsient peab olema täielikult informeeritud tehtavauuringu vajadusest ja meetodist.  Õde vastutab uuringumaksimaalse ohutuse eest patsiendile ja personalile- sealjuures kaiseendale.<br />Eriline tähelepanu on pööratud sellele- et diagnostilisi jaraviprotseduure tuleb teha kiirgusturvaliselt. See eeldab- et õdetunneb kiirguskaitse võtteid- mille all mõeldakse nii aja- kaugusekui ka varjestuse faktorit. Viimane tähendab oskust kasutadakiirguskaitsevahendeid- nagu põlle- tinakonteinereid-süstlakaitseid- kindaid jpm.<br />Ida-Tallinna Keskhaigla nukleaarmeditsiini osakonnas onspetsiaalselt varjestatud kiiritusravi palatid. Kuna patsientidelei ole lubatud ravi vältel palatist lahkuda- on selles ruumistagatud kõik mugava viibimise tingimused. Soovi korral onpatsiendil võimalus ka internetti kasutada. Õde on haigetelekättesaadav ja vajadusel abiks ööpäev läbi.<br />“Meie eripalatites ravitakse kõige enam kilpnäärmevähki- kuidesineb ka luumetastaasidega patsiente- kes vajavad valuravi.Valuravi on efektiivne vähemalt 70% juhtudest ning raviefekt võibkesta kuni aasta-” rääkis Palotu ravi tõhususest.<br />Nukleaarmeditsiin kui ülikiiresti arenev radioloogiaharu eeldab- etõed peavad pidevalt õppima ja end arendama. “Need inimesed peavadjustkui kogu aeg noored olema-” lausus Palotu.<br /><br /><strong>Kommentaar:<br />Nukleaarmeditsiin määrab häire asukoha<br />Anne Poksi- Ida-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliinikunukleaarmeditsiini osakonna juhataja</strong><br /><br />Nukleaarmeditsiinilised uuringud on suunatud avastama inimorganismiainevahetuslike häirete asukohta. Enamasti ei ole isotoopuuringueel tarvis muuta regulaarset ravikuuri- kuna radioaktiivsedisotoobid ei avalda organismile farmakoloogilist toimet.Isotoopuuringul kasutatavad ained  ei tekita reeglinakõrvalnähte.<br />Uuringuks manustatakse radioaktiivne aine tavaliselt veeni või suukaudu- vajadusel ka inhaleerides (kopsude ventilatsiooniuuringul).Seejärel jälgitakse gammakaamerat kasutades märkaine jagunemistorganismis ning selle alusel hinnatakse uuritava organsüsteemiainevahetuslikke iseärasusi.<br />Radioaktiivne aine ei ole ohtlik- kuna seda manustatakseüliväikestes kogustes. Diagnostilistel protseduuridel saadudkiirgusdoos on võrreldav tavalisel röntgenuuringul saadavadoosiga.<br />Alates juulist 2006 uuritakse patsiente uuegammakaamera/kompuutertomograafiga (SPECT/CT). Uuringu tulemusenatoimub kahe pildi liitmine ehk fuusimine (ingl k fusion)- kus onvõimalik avastatud haiguskolle lokaliseerida täpselt anatoomiliseltKT-pildil- mis tõstab oluliselt nukleaarmeditsiinilise uuringudiagnostilist väärtust.<br />Möödunud aastast alates tehakse meilpositron-emissioontomograafilisi/kompuutertomograafilisi uuringuid(PET/KT)- mis avardavad veelgi onkoloogiliste haigete diagnostikaja ravivastuse jälgimise võimalusi.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099