Autor: Violetta Riidas • 16. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühinägelikke aitab geeniravi
Kuigi enamasti on lühinägelikkus
suhteliselt ohutu, võib see kahel kuni kolmel protsendil seda põdevatest
inimestest põhjustada võrkkesta irdumist või glaukoomi ning viia lõpuks pimedaks
jäämiseni. Duke’i ülikooli meditsiinikeskuse teadlased avastasid geeni, mis on
seotud lühinägelikkusega.
«Silm on geeniteraapiaks sobiv organ, sest selle ruumala on väike ja organ ise selgelt piiritletud, mille tulemusena ravi saab kontsentreeritult mõjuda just silma sees,» ütles uurimuse esimene autor Terri Young.
Teadlased leidsid 13 414 katsealuse peal tehtud uurimuses, et lühinägelikkus on valgetel inimestel seotud närvirakkudes ja võrkkestas tugevalt ekspresseeritud geeniga nimega RASGRF. Hiirte peal õnnestus teadlastel ka selles geenis esinevaid vigasid korrigeerida ning seeläbi kutsuda esile muutusi silmaläätses. Young ja tema kolleegid on leidnud ka teise geeni - CTNDD2, mis on seotud lühinägelikkusega hiinlastel ja jaapanlastel.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!