Tartu Ülikooli keemiadoktori Darja Lavõgina
doktoritöö võib tulevikus panna aluse näiteks vähivastase ravimi
väljatöötamisele.Doktoritöö oponent, maineka Oxfordi Ülikooli professor
Stefan Knapp pidas Tartust pärit neiu tööd unikaalseks.
Doktorikraadi kaitsmise eest õnnitlusi vastu võtnud 24-aastase Darja Lavõgina töö uurib proteiinkinaase, mida on meie kehas kokku 518. Kui me aga suudaksime neist blokeerida niiöelda tegelase, mis oma aktiivsusega keha tasakaalust välja viib, saaksime efektiivsemalt ravida haigusi nagu näiteks vähk, diabeet, alzheimer. Lavõgina uuris just neid blokeerijaid, mis on sada korda efektiivsemad kui tema eellased, vahendas ERR uudisteportaal telesaadet "Aktuaalne kaamera".
Seotud lood
Käesolev aasta on Tartu Ülikooli
arstiteaduskonnale rekordiline – aasta lõpuks särab teadustaevas 20 uut
meditsiinidoktorit ja õppima on asunud seniolematu hulk ehk 35 noort
teadlast.
AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus
pälvis eile Soomes kvaliteediinnovatsiooni eritunnustuse. Auhinnad anti üle
eile õhtul Helsingis Soome kvaliteediauhinna galal Soome presidendi Tarja
Haloneni osalusel.
Eestis on süstivate narkomaanide seas
tekkinud uudne HI-viiruse alatüüp, mida seni on maailmas leitud ainult
Eestist.
Viimased viis aastat USAs Californias
töötanud Eesti teadlane Tambet Teesalu on avastanud vähiravis uue, senistest
tõhusama ja vähemate kõrvalmõjudega meetodi, mida teadusajakiri Science pidas
koguni oma kaaneloo vääriliseks.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.