Eesti tervishoid on teelahkmel ja vajab otsuseid, poliitilisi otsuseid. Ja miks ma nii arvan? Toetun oma väites kolmele argumendile. Kõigepealt sellele, et kaugema sihiga otsustamises on Eestis olnud pikk paus, sellele, et meie eesmärgipüstitus on enam süsteemi- kui inimesekeskne, ning sellele, et e-riigi vääriline tulemuslikkuse mõõtmine võimaldab oluliselt paremini kaasata inimesed ise oma tervise üle otsustamisse.
Eesti tervishoius on saavutatud omajagu, kuid olulisi, pika perspektiiviga otsuseid pole peale 2003. aastat sündinud. Meil on suhteliselt kättesaadav, tõhus ja kõrgtehnoloogiline ravi ägedate terviseprobleemide lahendamiseks. Meil on edukas perearstisüsteem. Võrreldes Põhjamaadega kohtub Eesti patsient aasta jooksul kaks korda sagedamini arstiga ning südamepärgarterite ägedate seisundite moodne ravi on sama levinud kui kõige arenumates riikides.