Paljud inimesed on olnud tunnistajaks,
kuidas muidu igati intelligentsed inimesed teevad alkoholijoobnuna piinlikke või
lihtsalt rumalaid asju, vahendas ERR Teeadusuudised
Science Dailyt.
USA teadlaste alkoholi mõju aju aktiivsusele uurivast teadustööst selgub, et vägijook nõrgendab aju signaali, mis teavitab inimesi vigadest nende tegevuses. Aju hoiatuse puudumine viibki enesekontrolli vähenemisele. Kui inimene teeb vigu, suureneb käitumist jälgiva ajuosa aktiivsus. Teistele ajupiirkondadele saadetakse seeläbi signaal, et midagi läks valesti. Ka eelnevalt on teadlased näidanud, et alkohol nõrgendab seda hoiatussignaali. Vastupidiselt varasematele uurimustele väidavad Missouri ülikooli teadlased aga, et alkohol ei vähenda mitte inimeste teadlikkust tehtud vigade kohta, vaid muudab nad nende suhtes ükskõiksemaks.
Seotud lood
Eurooplased on
võrreldes mujal (va USAs) elavate inimestega suuremad
rasvaste toitude sööjad ja alkohoolsete jookide tarvitajad, kuna sellisteks
on geneetiliselt arenetud, vahendab Forte
ajalehte The Independent.
Lõunanaabrite arstide kinnitusel on joomine
ületanud Lätis igasuguse piirid, nii näiteks jõudis hiljuti Läti ühte
haiglasse patsient, kelle veres oli 7 promilli alkoholi, vahendas Tarbija24.
Eesti Panga teaduspreemia suurusega 2 300
eurot võitis 2011. aastal Tartu Ülikooli (TÜ) majandusteaduskonna doktorant
Indrek Saar uurimusega "Optimal alcohol taxation: Simulation results for
Estonia", annab TÜ teada.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.