Autor: Kadi Heinsalu • 1. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näiteks perearstid suvel (puude)tõendite taagast vabanemiseks, eraraviasutused stabiilse haigekassalepingu saamiseks, ämmaemandad kodusünnituse legaliseerimiseks, apteekrid käsimüügiravimite nende pärusmaaks jäämiseks, ravimitootjad uute ravimite Eestisse lisandumiseks, arstide liit kollektiivlepingu muutusteks ja palgatõusuks, ellu puhuti taas ka patsiendiseaduse eelnõu. Värskeim näide ühisest asjaajamisest oli Meditsiiniuudiste 2011. aasta viimase lehe peauudis, mis kirjeldab, kuidas kohalikud ravimitootjad lõid mittetulundusühingu, et oma asja edendada.

Meditsiiniuudised leiab, et enda eest häälekalt seismine on vajalik ja õige, kuid et Eestis puudub terviklik tervishoiu arengukava, siis võivad need tegevused sumbuda mittemillesegi. Erialaliitude tegevuse plussiks on kahtlemata see, et neid märgatakse, kuulatakse ja võib olla midagi ka muutub. Korraks hakkab parem. Kuna meditsiin on homogeenselt seotud nii paljude osapooltega, siis ühele midagi juurde andes, kas õiguseid või lihtsalt raha, hakkab teisel varsti halvem. Kuna ressurss on piiratud nii aja, raha kui ka inimeste puhul, siis pole võimalik lõputult laiutada ja ümber jagada midagi, mida suurt ei olegi.