CMV iseenesest vähki ei põhjusta, kuid see viirus võib mõjutada tuumori arengut juhul, kui kasvajarakkudes on toimunud sellised muutused, mis suruvad maha kahe geeni (p53 ja Nf1) avaldumist.
Nimetatud geenide näol on tegemist kaitsvate nn tuumorsupressorgeenidega, mis tavaliselt viivad rakkude surmani enne, kui nad jõuavad muutuda pahaloomuliseks. Vähiga seotud muutused võivad nende geenide avaldumist maha suruda, võimaldades nii pahaloomulistel rakkudel ellu jääda, paljuneda ja moodustada kasvajakoldeid. 50-80 % ameeriklastest on 40-ndaks eluaastaks CMV-ga nakatunud. Viirus levib nakatunud sülje ja teiste kehavedelike kaudu, ka seksuaalkontaktides. Enamik inimesi saab selle viiruse elu algusaastail, mil viirus jääb vaikolekus kehasse. CMV-d on leitud väga paljudest vähitüüpidest, näidates, et ta võib kasvaja tekkel olla uuesti aktiveeritud.