Autor: Siret Trull • 4. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enne seaduse väljakuulutamist analüüsis riigipea põhjalikult, mis juhtuks, kui senised apteekide asutamise piirangud kaoksid 9. juunist 2014, ent asemele ei tuleks ühtki reeglit, mis takistaks apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemist maapiirkondades.

 Põhiseaduse valguses omab ravimite kättesaadavus kõigile Eesti inimestele sõltumata nende elukohast suuremat kaalu kui ravimituru osaliste ärihuvid. Ei ole veenvaid tõendeid või argumente, et apteekide asutamispiirangute kaotamine uute piirangute kehtestamiseta ei mõjutaks negatiivselt ravimite kättesaadavust maal. Uuringud ning õiguslik ja majanduslik loogika kinnitavad pigem Riigikohtu seisukohta, mille järgi on vaja Eestis apteegiturgu reguleerida, et kindlustada apteekide säilimine vähese nõudlusega maapiirkondades. Riigikohus asus seisukohale, et asutamispiirangute kehtetuks tunnistamisel ilma muid meetmeid kehtestamata ei ole välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine, kuivõrd Eestis ei ole piisavalt apteekreid. Apteeki ei ole võimalik pidada ilma apteekrita. Seega tuleb uute apteekide asutamisel leida apteekrid ennekõike olemasolevatest apteekidest. Lisaks leidis Riigikohus, et vaidlustatud normide kehtetuks tunnistamine uusi reegleid kehtestamata võib piirata ebaproportsionaalselt proviisorite ettevõtlusvabadust.