Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Karmo: Valitsus leidis, et dementsuse strateegia pole vajalik
Meditsiiniuudiste küsimusele, milline oleks parim lahendus dementsete hooldamiseks, vastas ITK õendus- ja hooldusabikliiniku direktor Eve Karmo.
Karmo sõnul pöördus Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon umbes aasta tagasi sotsiaalministeeriumi poole ettepanekutega dementsusega inimestele osutatavate teenuste parandamiseks ja vastava riikliku strateegia väljatöötamiseks ning 2016. aasta eelarvesse lisaressursside planeerimiseks. Vastus oli selge ja konkreetne – lisarahastust ei planeeri ja eraldi dementsuse strateegia ei ole vajalik. (SOM kiri 10.2015 nr 5.2-2/3824-1).
Õiguskantsler Ülle Madise pöördus sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna poole, et juhtida tähelepanu vajadusele luua omaette teenus dementsust kannatavatele vanaduspensioniikka jõudnud inimestele.
Reedel korraldab Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) koos arstide erialaühendustega interdistsiplinaarse koostööseminari „Dementsus“, mille kava koostas haigla radioloogia ülemarst, nukleaarmeditsiini osakonna juhataja professor Sergei Nazarenko.
Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab I samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast.
Aprillikuu seisuga tegutses Eestis 155 üldhooldusteenust pakkuvat hooldekodu, millest 128 osutasid teenust dementsusega klientidele. Seega enamik hooldekodusid on valmis dementsusega inimestele hooldusteenust pakkuma.