Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtude teatamata jätmine mõjutas haigestumusnäitajaid
Aastatel 2000–2011 jätsid Eesti haiglad vähiregistrisse teatamata 56 kasvaja esmasjuhtu, mis olid diagnoositud 0–17 aastastel lastel, selgus hiljutisest teadustööst.
Seega suurenes selles ajavahemikus lastel diagnoositud esmasjuhtude arv 459-lt 515-ni.
Seotud lood
Eesti Ravimitootjate Liidu nõukogu esinaine ja ravimitootja Roche Eesti juht Kadri Mägi-Lehtsi sõnul on paradoksaalsel kombel viimastel aastatel ravimite kulutõhususe piir tõusmise asemel hoopis langenud.
"Peaaegu kõik inimesed nakatuvad oma eluaja jooksul papilloomiviirusega, kuid suur osa nakkusi möödub suhteliselt kahjutult, paljudel ei avaldu sümptomid kunagi,” ütleb Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia doktorant Mart Toots.
Onkoloog Peeter Padrik ja hematoloog Ain Kaare rõhutasid onkoloogilise ravi võimaluste analüüsi tutvustaval ümarlaual vajadust olla vähiravimite hindamisel personaliseeritum.
Eilsel onkoloogilise ravi võimaluste analüüsi tutvustaval ümarlaual tõusis üles küsimus, kas Eestis tuleks koostada uus vähistrateegia. Eelmine strateegia lõppes 2015. aastal.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele