Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtude teatamata jätmine mõjutas haigestumusnäitajaid
Aastatel 2000–2011 jätsid Eesti haiglad vähiregistrisse teatamata 56 kasvaja esmasjuhtu, mis olid diagnoositud 0–17 aastastel lastel, selgus hiljutisest teadustööst.
Eesti Ravimitootjate Liidu nõukogu esinaine ja ravimitootja Roche Eesti juht Kadri Mägi-Lehtsi sõnul on paradoksaalsel kombel viimastel aastatel ravimite kulutõhususe piir tõusmise asemel hoopis langenud.
"Peaaegu kõik inimesed nakatuvad oma eluaja jooksul papilloomiviirusega, kuid suur osa nakkusi möödub suhteliselt kahjutult, paljudel ei avaldu sümptomid kunagi,” ütleb Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia doktorant Mart Toots.
Onkoloog Peeter Padrik ja hematoloog Ain Kaare rõhutasid onkoloogilise ravi võimaluste analüüsi tutvustaval ümarlaual vajadust olla vähiravimite hindamisel personaliseeritum.
Eilsel onkoloogilise ravi võimaluste analüüsi tutvustaval ümarlaual tõusis üles küsimus, kas Eestis tuleks koostada uus vähistrateegia. Eelmine strateegia lõppes 2015. aastal.
Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks.