Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Psüühikahäire suurendab südamehaiguste riske
Artiklis, kus Žaneta Petrulionienė räägib südamehaiguste psühhosotsiaalsetest riskiteguritest, tuuakse välja ja seletatakse lahti mitu probleemi, mis on kindlasti olulised ka psühhiaatri pilgule.
Psühhiaater Juhan Kaldre ütleb, et juba häire tasemeni ulatuv psüühikaprobleem suurendab südamehaiguste riski oluliselt.
Loos on räägitud psühhosotsiaalsetest riskiteguritest laiemalt, mille mõju südameveresoonkonna haigustele (SVH) on järjest paremini ka teadusuuringutes selgemaks saamas.
Psühhosotsiaalsetest riskiteguritest, nende mõjust inimese tervisele ning hindamise ja ravi vajalikkusest räägime Vilniuse Ülikooli haigla Santarose kliinikumi kardioloogia- ja angioloogiakeskuse I kardioloogiaosakonna juhataja professor Žaneta Petrulionienėga.
Südame tervise eest hoolitsemise propageerimise ning haiguste ennetamise ja varase avastamise eesmärgil alustab haigekassa sellest kuust ligi aasta vältavat teavituskampaaniat.
Möödunud nädalal toimunud vaimse tervise konverents tõi kokku üle 400 osaleja, kelle seas oli nii perearste ja -õdesid, kliinilisi psühholooge, psühhiaatreid, vaimse tervise õdesid kui teisi teemast huvitatud meedikuid.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.