"Kui me võtame arvesse seda, mis eile räägiti riigireformi sihtasutuses, siis ma arvan, et tervishoius võiks ka mõni idee, mõte tulla ja ma arvan, et see on väga hea panus ka riigireformi, tagada tõhusus tervishoius, vähendada dubleerimist. Ma ei tahaks öelda, et meil on väga palju dubleerimisi kliinikumi ja lastehaiglaga, aga võimalusi vähendamiseks kindlasti on," ütles Peedu.

Ideega läks kaasa ka lastehaigla, kes tänagi naabritega PERH-ist tihedat koostööd teeb.

"Selles algatuses ma nägin suurepärast võimalust, et tõstatada teema ja allakirjutanute hulgas on ju kolme asutuse juhid ja professorid, kes igapäevaselt meditsiinis tegutsevad. Ja ei ole vist väga suur saladus, et me meedikutena hindame riigi niisugust osa tervishoiukorralduses ja visiooni kujundamises tagasihoidlikuks," rääkis SA Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts.

PERH-i juht  Agris Peedu ütleb, et idee üks eesmärke on lahendada ära ka igipõline mureküsimus - patsientide liikumine erinevate haiglate vahel. Eeskujuks sobivad nii Karolinska haigla Rootsis, kui Helsingi Ülikooli Kliinikum lahe taga.

"Võtame kasvõi vähiravi. Me teame, et teatud paikmete osas on väga vähe patsiente ja ei ole mõtet ka seda lahendada ära nii Tallinnas kui ka Tartus. Loomulikult me peame mõtlema patsiendi liikumise peale, aga ma arvan, et see on kõik lahendatav," lausus Peedu.

"Aktuaalne kaamera" küsis, kas kolme suure liitmine tähendab sisuliselt kõikide teiste allaneelamist.

Üks haigla sobib väga hästi ka tegelikult sellega, et me peame ka vähendama administreerimist ja bürokraatiat. Kui me räägime nende haiglate liitmisest, siis ühest küljest me räägime administreerimise liitmisest, teisest küljest me räägime ka kliinilise poole liitmisest, et vähendada diagnostika dubleerimisi kui ka ravi dubleerimisi. Ja tõsta kvaliteeti. Meie enda probleem on see, et me saame aru, et meie tipphaiglana peame arendama teadustegevust ja me peame võtma rohkem vastu residente. Meil on selleks vaja, igapäevaselt, et ülikool oleks meie kõrval," vastas Peedu.

Tallinna haiglaid kureeriv abilinnapea Tõnis Mölder kinnitab, et nemad oma suurhaigla rajamise plaanist ei loobu.

"Me küll ei näe vajadust haiglate liitmiseks. Tallinna prioriteediks on, et järgmise seitsme aasta jooksul ühendada oma haiglad üheks Tallinna haiglaks, ehitada see projekt valmis ja siis me oleme valmis riigiga ühise laua taha istuma ja läbi rääkima teiste haiglate liitmisest või ühendamisest," rääkis Mölder.

Arvestades asjaolu, et doktor Luts juhib Tallinna linnale kuuluvat haiglat, on tema nimi visioonidokumendil ilmselgelt julge samm.

"Ma arvan, et rusikavõitluseks ei lähe ja ma veelkord rõhutan, et ei mina ega teised allakirjutanud ei ole need, kes selle ühinemise läbi viivad. See on teema tõstatus ja lõpliku otsuse teevad ikkagi poliitikud," sõnas Luts.

Hilisemas vestluses Tallinna abilinnapeaga selgub, et lastehaiglal ongi tegelikult juba hinnalipik küljes.

"Meie oleme valmis kohe riigiga läbi rääkima. Andku meile 150 miljonit, meie ehitame valmis Tallinna haigla, paneme sinna sisse Ida - ja Lääne ja kingime neile vastutasuks 150 miljoni eest Lastehaigla," sõnas Mölder.

Ülikooli haigla idee autorid täna veel rahast ei räägi. Vaid rahandusministeeriumi taustaga Agris Peedu avaldas, et mõtteid neil on.

"Ma arvan, et siin on võimalus meil vaadata ka erinevate välisvahendite otsa. Justnimelt ka sellised meetmed, millest ka riigireformi erinevaid etappe on tehtud ja ma arvan, et sealt on võimalik meil ka taotleda," ütles Peedu.