Saaremaa vähiühing ja Kuressaare haigla pingutavad selle nimel, et saarlased saaksid järgmisel aastal vähiravi kodusaarelt, Kuressaare haiglast. Sadadele saarlastest vähipatsientidele kujuneb Tallinnas keemiaravil käimise päev praegu piinarikkaks ja pikaks katsumuseks.

- Foto: Andras Kralla / Äripäev
"Statistika on armutu. Saaremaal haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse Eesti keskmisest enam inimesi. Ma ei pea mitte kuidagi normaalseks olukorda, kus inimene, kes on sattunud väga raskesse emotsionaalsesse ja materiaalsesse olukorda, peab sõitma niivõrd kaugele, et saada tegelikult laastavat ravi. Ehkki vähiravi kõrvaltoimed on mööduvad, on need väga, väga rängad," rääkis MTÜ Saaremaa Vähiühingu juhatuse liige Siiri Rannama.
Seotud lood
Põhja-Eesti regionaalhaigla ja TÜ kliinikumi esindajate teatel teeb neile tõsist muret Kuressaare haigla plaan alustada ilma piirkondlike haiglatega kooskõlastamata kohapealset keemiaravi. Kuressaare haigla esindajad kinnitavad, et kartused on asjatud.
Kuressaare haigla on valmis koos Saaremaa vallaga lahendama hinnanguliselt 100 000 eurot maksva ravimite lahustamiskeskuse probleemi, kui see aitaks kaasa vähiravi korraldamisele Kuressaares.
Kuressaare haigla uus ravijuht, mainekas hematoloog Edward Laane kavatseb Saaremaal tegutseda ka arstina, oma erialal vastuvõtte tehes.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.