Eesti laste hammaste tervis pole kiita
Möödunud aastal Eestis läbi viidud 3-, 6- ja 12-aastaste laste suutervise uuring näitas, et katkiste hammastega lapsi on meil endiselt palju.
Ajakirjas „Hambaarst“ avaldatud kokkuvõttest selgub, et uuringu käigus õnnestus ajavahemikus 2018. aasta maist novembrini koguda andmed 1313 lapse kohta.
Uuritavateks vanuserühmadeks olid 3-, 6- ja 12-aastased lapsed. Uuritavad leiti juhuslikkuse alusel Eesti maakondadest valitud lasteasutustest. Teostamiseks küsiti nõusolekut nii lasteasutuste personalilt kui ka lastevanematelt. Laste läbivaatus toimus hambaravikabinettides.
Uuritute seas olid kõigis vanuseastmetes esindatud kõik Eesti maakonnad. Uuringu autorid märgivad, et lähtuvalt uuringus osalemise nõusoleku saamise vajadusest võib oletada, et osalemisaltimad olid pigem laste suuhügieenile suuremat tähelepanu pööravad vanemad ja sellest lähtuvalt võivad saadud tulemused tegeliku olukorraga võrreldes pigem positiivsemad olla.
Kaariese esinemine
3-aastaste laste seas oli tervete hammastega lapsi 71%, seega vajas kaarieseravi 29% lastest. Karioossete hammastega lastest ligikaudu kolmandikul vajas ravi üks hammas.
Maksimaalne ravi vajavate hammaste arv oli 15, kusjuures tuleb arvestada, et selles vanuses on suus kakskümmend hammast. Esmased muutused hambaemailis, mis koheselt ravi ei vaja, aga viitavad edasisele kaariese arengule, märgiti ära 49% 3-aastaste laste juures.
8 protsendile 3-aastastest lastest oli hammastele paigaldatud vähemalt üks täidis, suurimaks koguseks oli 7 hambatäidise paigaldamine ühe lapse korral. Ühel protsendil lastest oli eemaldatud vähemalt üks hammas.
6-aastaste laste hulgas oli piimahammaste osas tervete hammastega lapsi 28%. 58% lastest esinesid piimahammastes kohest ravi vajavad kaviteedid. Esmaseid muutusi, mis viitavad võimalikule kaariese arengule, esines 66% uuritavatel. 52%-le lastest oli hambaravi käigus paigaldatud piimahammastele vähemalt üks täidis, silanti oli kasutatud ainult ühe lapse korral. 24 lapsel (5%) oli eemaldatud vähemalt üks hammas. Ühel lapsel oli eemaldatud 12 hammast.
Selles vanuses olemas olev jäävhammaskond oli terve 96% lastest. 24% lastest esinesid jäävhammaste emailil muutused, millest suur osa võib vajada tulevikus ravi. Ravimata kaariest jäävhammaskonnas esines 10 lapsel (3%).
12-aastastest oli tervete hammastega lapsi 32% (sh tervete jäävhammastega 39%). Hinnates eraldi esimeste jäävhammaste olukorda, leiti, et täidiseid esimestes molaarides oli kasutatud 47% lastest, kaariesega kahjustatud esimesi molaare esines 20% lastest. Ainult 4% uuritavatest ehk 15 lapsel olid hammastel silandid.
Kaarieseriskiga seotud käitumine
Kolmandaks eluaastaks oli hambaarsti juure viidud 57% lastest, neist 16% on seal käinud kaks korda ja 39% üks kord aastas. 6-aastastest lastest käivad vanemate sõnul 32% hambaarsti juures kaks korda aastas, vähemalt üks kord aastas käib seal 48% lastest. 12-aastastest lastest käib nende endi sõnul hambaarsti juures 2 korda aastas 40%, üks kord aastas 36%, ülejäänud kas harvemini, juhuslikult või ei mäleta, millal viimati hambaarsti juures käisid.
3-aastastest lastest toimub hambapesu kaks korda päevas 58%-l, 31% peseb hambaid kas ainult hommikul või ainult õhtul, ülejäänud harvemini või juhuslikult. 6-aastastest lastest peseb hambaid kaks korda päevas 69%, juhuslikult 7%, ülejäänud pesevad hambaid üks kord päevas. 12-aastastest uuritavatest peseb hambaid kaks korda päevas 70% ja vähemalt üks kord päevas 23%, ülejäänud juhuslikult.
Magusat söövad lastevanemate vastustest lähtuvalt 3-aastastest lastest keskmiselt rohkem kui korra päevas 35% ja ja 6-aastastest 28%. 12-aastaste seas on nende endi hinnangu järgi magusasööjaid tihedamalt kui kord päevas 34%.
Joogina on toidukordade vahel 3-aastaste laste osas eelistatud vesi (50%), järgnevad vesi ja piim (19%), vesi ja mahl/morss/karastusjook (9%) ning vesi, mahl/morss/karastusjook ja piim (samuti 9%).
6-aastaste hulgas joovad toidukordade vahel valdavalt vett 53%, vett ja piima 14% ning vett ja mahla, morssi või karastusjooki 9%. 12-aastaste hulgas on nende vastustest lähtuvalt toidukordade vahel ainult vee joojaid 44%, järgnevad piim ja mahl/karastusjoogid (vastavalt 17 ja 15%).
Toidukordade (söömine, näksimine, maiustamine) vahe tavaliseks pikkuseks on 3 tundi või rohkem 3-aastaste laste puhul 39%-l, 6-aastastel 46%-l ja 12-aastastel 54%-l.
Eelnevalt välja toodud hinnangute juures tuleb arvesse võtta, et need võivad olla teataval määral n-ö “õige käitumise” suunas kallutatud. Samas, kui me kasutada käitumise üldistamiseks 4-komponendilist tervisliku käitumise indeksit (hambapesu 2 × päevas, joogiks põhiliselt vesi, toidukordade vahe 3 h või rohkem, magus 1 × päevas või vähem) väärtustega 0–4 (iga komponendi olemasolu annab ühe punkti), siis selgub, et maksimaalset resultaati esineb suhteliselt vähe (3-aastastel 8%, 6-aastastel 14% ja 12-aastastel 13% laste korral).
Loe täismahus Eesti Hambaarstide Liidu kodulehelt
