Sõritsa: praegu tegutseme vabaturul

Elite Kliiniku juhataja Andrei Sõritsa
Elite Kliiniku juhataja Andrei Sõritsa

Elite Kliiniku juhataja Andrei Sõritsa märgib, et Tartu erakliinikud tegutsevad ambulatoorse günekoloogia erialal praegu vabaturul. Olukord muutub koos kohtulahendiga, mis otsustab, kes saab endale haigekassa mahud.

Tartu piirkonna ambulatoorse günekoloogia teenuse lepingu üle käib vaidlus praegu kohtus käivas Kliinik Elitele ja aga Medita Baltics vahel. Kui VAKO tegi otsuse Elite, siis kaks kohtuastet, Tallinna Halduskohus detsembris ja Tallinna Ringkonnakohus veebruaris, Medita kasuks.

Andrei Sõritsa kinnitusel vaidlustavad nad ringkonnakohtu otsus riigikohtus. Kohtuotsuse tulek muudab praegust n-ö vabaturu olukorda Tartus, kus väikeses mahus leping haigekassaga on vaid Tamme erakliinikul,  järjekorrad TÜ Kliinikumis on pikad ning patsiendid, kes otsivad kas kiiremat või mugavamat teenust, peavad valima tasulise teenuse pakkujate vahel.

Elite jaoks on see soodne olukord: patsiendid, kes nende juurde tulevad, annavad kliinikule piisava töömahu. „Meil on head arstid, head tingimused patsientidele. Meil on piisavalt patsiente erakliiniku jaoks. Nii et meil on kõik hästi võttes arvesse „sõja olukorda”“ kinnitab Sõritsa. Kui kohtulahend peaks aga tulema nende kahjuks, situatsioon muutub, sest teine erakliinik saab väga suure lepingu ning konkurents enam ei toimi.

Valik patsiendile

Eriarstiabi riigihankele tagasi vaadates leiab Sõritsa, et paremini ei oleks nad saanud midagi teha: „Kriteeriumid olid sellised, et meil ei olnud šansse.“ Ta lisab, et kui ka kriteeriumid oleks olnud teised, oleks situatsioon erameditsiini jaoks olnud ikkagi absurdne. Nii ehk naa oleks tekkinud olukord, kus osa kliinikuid saab riigilt raha, teine osa aga mitte. „See on konkurentsi tapmine,“ ütleb Sõritsa. „Ainuke mõistlik variant on, et mitte haigekassa ei vali, vaid inimesed valivad. Kui haigekassa valib, ükskõik, mis kriteeriumide järgi, ikka on keegi, kes ei ole rahul. Aga kui panna inimene valima, pole kellelgi nuriseda.“

Sõritsa märgib, et haigekassa valikukriteeriumid on igal uuel konkursil uued ning neil ei ole erilist kaalu.  „Kriteeriumid  on kunstlikult tekitatud, et kuidagi  haigekassa raha erakliinikute vahel jagada. Tegelikult patsiendi jaoks vahet pole, kas asutus on suur või väike, kas töötab üks või 30 aastat, kas seal on üks või 20 arsti, kas eelmisel perioodil tehtud seal  10 või 100 protseduuri. Patsiendi jaoks on oluline, et arstiabi on professionaalne, tema eest hoolitsetakse ja tingimused on mugavad,“ usub Sõritsa.  „Palju mõistlikum on anda patsientidele endale valida, mis eraasutusse nad pöörduvad ning lasta asutustel konkureerida omavahel patsientide nimel. Riik ei peaks andma eeliseid konkreetsele erakliinikule, ükskõik, mis põhjendusi selleks kasutades.“

Elite Kliinikus on haigekassaga leping viljatusravis. „Aga meil pole midagi selle vastu, et viljatusravis tekib vaba konkurents ja tekib kasvõi veel viis erakliinikut, kes pakuvad kunstlikku viljastamist. Las patsient ise  otsustab, kuhu pöörduda ravile. Riigi osa on kontrollida, et raviasutused vastavad riigi poolt välja kulutatud kriteeriumitele.“

Sõritsa märgib, et meditsiinis ei saa ajada asju samamoodi kui ehituses: haiglat ei saa püsti panna ainult hanke ajaks või kolmeaastaseks lepinguperioodiks. Haigla ehitamine nõuab pikaajalisi investeeringuid. „Kui öeldakse, et meie erameditsiinis konkurentsi ei tee, me lihtsalt jaotame raha oma kriteeriumide järgi, mida me iga kord muudame, siis milline eraettevõtja on võimeline nii kasvama ja funktsioneerima?“ küsib ta.

Vaja on töötavat süsteemi

Elite on pidanud sulgema kaks oma kliinikut: Tähe Tartus ja Gyne Jõhvis, sest ilma haigekassa lepinguta pole piisavalt patsiente iga kliiniku jaoks. Samas usub Sõritsa, et kui inimesed saaksid vabalt valida, millise teenuseosutaja juures nad käivad, poleks neil põhjust olnud tööd kokku tõmmata. Et erameditsiinil on oma koht Eesti turul olemas, selles on Sõritsa veendunud. Nagu ka selles, et patsientide vaba liikumine erakliinikute vahel varem või hiljem tuleb. Tarvis on vajadust teadvustada: „HVA haiglate vahel on olemas vaba liikumine: võid pöörduda mistahes haiglasse. Erakliinikute lepingumahu protsent on aga väike ja keegi ei viitsi sellega tegeleda, see tundub väike probleem.“

Sõritsa leiab, et meditsiiniasutused peaksid töötama inimeste, mitte haigekassa heaks: „Erameditsiin ei ole mingi vaenlane riigile. Aga et erakliinikuid saaks arendada, tuleb välja töötada süsteem. Praegu on süsteemitus: on kellegi jaoks paremad, kellegi jaoks halvemad ajad ja tulevik ei ole teada mitte kellegi jaoks.“ Kes praegu saavad lepingud, saavad olla kolm aastat muretud. Sõritsa usub, et ka ilma haigekassa günekoloogia lepinguta jäävad nad ellu, aga kui tugevad nad kolme aasta pärast on ja kui suur on investeerimisvõimekus, on omaette küsimus.   

Medita kliiniku omanik Kristo Ausmees
Medita kliiniku omanik Kristo Ausmees

Kommentaar: 100% vabaturu poolt

Kristo Ausmees, Medita kliinik

Vabaturust meditsiinis on räägitud aastaid, ja viimase nädala arengute taustal usun, et "räägitakse" veel neli aastat. Lisaks poliitilise otsuse puudumisele on selle vastu kindlasti ka haiglavõrku kuuluvad haiglad, ja nende seisukohast vaadates põhjusega.

Mina ise olen 100% vabaturu pooldaja, aga sel juhul peaks olema võrdsed tingimused ja võimalused kõigi jaoks, sh HVA tervishoiuasutustele.

Olen ka 100% ka konkurentsi pooldaja, ja sellistes tingimustes ei saa kõik võita. Konkurentsi tingimustes on alati ka neid, kes kaotavad.

Viimane haigekassa riigihange näitas selgelt, et tänapäeva meditsiinis peab investeerima mitte ainult masinatesse, vaid ka ettevõtte IT-lahendustesse ja sisekontrolli võimekusse. Kes seda ei tee, on ühel või teisel moel mängust väljas. Veel 3-4 aastat tagasi homse päevana tunduv on kätte jõudnud.

Kohtuasjast ka. 3 astet antud vaidluses on möödas, hetkel on asi Riigikohtus. Lisaks muule süüdistatakse Meditat näiteks ka selles, et me pidasime haigekassaga salajasi läbirääkimisi. Paljuski iseloomustab seda kohtuskäimist venitamis- ja kurnamistaktika, aga õnneks lahendatakse haldusasju Eesti kohtusüsteemis kiiresti, ja loodetavasti on peagi selgus majas.

Mina ennustamisega ei tegele. Aga selge on see, et kui haigekassa otsus günekoloogia ravijuhtude jaotamise kohta kohtu viimases astmes tühistatakse, siis need ravijuhud jäävadki selle riigihanke ajal reservi. Igasugune haigekassa otsuse ümber vaatamine toob kaasa uued vaided, ja see saab olema lõputu ring. Kaotajaks jääb eelkõige patsient.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. märts 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.