Aet Trisberg • 28 märts 2019 05:00
Jaga lugu:

Haiglatoit on ajale jalgu jäänud

Eesti haiglatoidu määrus pärineb aastast 2002 ja 5,11eurone söögipäeva maksumus aastast 2009. Nüüd on hakatud mõtlema muutustele, et viia haiglasöök tervisliku toitumise nõuetega kooskõlla.

Eesti Kliinilise Toitmise Seltsi liige Maarja Lember  Foto: Terje Lepp

Initsiatiivi 17 aastat vana määrust kaasajastada on võtnud enda peale Eesti Kliinilise Toitmise Selts, kelle eestvedamisel kohtub määruse muutmise töögrupp maikuus sotsiaalministeeriumis.

Meditsiiniuudised uuris, mida pakutakse Eesti suuremates haiglates söögiks, milliste põhimõtete alusel menüü koostamine käib ning palju neil praegu raha toidu peale kulub. Haiglatoidu teemal olid nõus infot jagama Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja erahaigla Fertilitas, haiglatoitu näha ega pildistada ei tahetud lubada. Pildid saime kliinikumist, kuid seal tehti need meie jaoks ise.

Suurtest haiglatest omab kööki Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Regionaalhaigla Mustamäe korpuses asuvas köögis valmib uus toit enne iga toidukorda. Meditsiiniuudiseid sinna töötajate privaatsuse hoidmiseks uudistama ei lubatud, küll aga oli PERHi toitlustusjuht Anu Vähi nõus rääkima menüü põhimõtetest. Haiglatoidu koostamist reguleerib Vähi sõnul haiglasisene ravitoitlustamise juhend, lisaks on täiendavaks orientiiriks riiklikud toitumissoovitused. Toitlustusjuhi sõnul lähtub regionaalhaigla suures plaanis menüü koostamisel 2002 määrusest “Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutustes”, sama määrus on aluseks ka kõigis teistes Eesti haiglates.

Määrus vajab uuendamist

“Kehtiv määrus on aegunud, soovitades mitmeid dieete, mis tänaste seisukohtade alusel ei ole tõenduspõhised, nt valguvaene dieet, ägeda pankreatiidi dieedid, mage dieet. Lisaks ei ühti mõni antud määruses välja toodud soovituslik keskmine ööpäevane toiduenergia- ja toitainete vajadus uute Eesti toitumissoovitustega,” räägib kliiniline toitumisterapeut ja Eesti Kliinilise Toitmise Seltsi liige Maarja Lember. Ta lisab, et aja jooksul on muutunud ka sagedasemad ja kättesaadavamad toiduvalikud, söömiskultuur ning -harjumused. Lähiajal on muudatusi oodata ka Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi koostatavas üle-euroopalises juhendis haigla toitlustamise kohta – Eesti Kliinilise Toitmise Seltsi töögrupp ootab ka nimetatud juhendit.

Eridieete tuleb ka pakkuda

Lisaks tavamenüüle pakuvad haiglad kümneid eridieete, mis lähtuvad enamasti patsiendi haigusseisundist, aga vahel ka veendumustest (nt veganite erimenüü). Regionaalhaigla toitlustusjuht selgitab, et eridieedi määrab patsiendile alati raviarst ning raskema toiduallergia või -talumatuse korral on lähenemine individuaalne.

Kliinikumi dieetarst Liidia Kiisk toob välja, et haigla pakub 40 erineva tähisega menüüd ning iga osakonna tervisetöötajad tellivad patsiendile sobiva dieedi. Kliinikumis pakutavatest toitudest moodustavad 25–28% dieettoidud.

Nii Ida-Tallinna Keskhaigla kui ka Lääne–Tallinna Keskhaigla (LTKH) oma kööki ei oma, toitlustuse tellivad haiglad ettevõttelt Eesti Eine. See pakub 14 päeva tagant roteeruvat tavamenüüd ja ka eridieete.

LTKH toitlustusjuhi Katrin Kedelauki sõnul pakub haigla 28 eridieeti, nende seas näiteks diabeetikutele, veganitele ja neelamishäiretega inimestele.

ITK majandusosakonna juhataja Signe Roos selgitab, et ka ITK püüab arvestada haigusseisundist või veendumustest lähtuva dieedi vajadusest. “Kahjuks täna veel me ei suuda pakkuda meelepärast personaalset toitlustamist, mis vastaks täpselt igaühe maitsele, soovidele ja samas oleks vastavuses tervisenäidustusele,” nendib Roos.

5 euroga söönuks raske saada

Millise summaga päevas haiglad saavad arvestada? Haiglate toitlustamisega seotud kulud on üks osa tervishoiuteenuste hinnast, mida tasub haigekassa.

Eelmisel aastal tasus haigekassa raviasutustele toitlustamise kulude katmiseks kokku ca 8,5 miljonit eurot. “Iga voodipäeva kohta on toitlustamiseks arvestatud 5,113 eurot,” selgitab haigekassa pressiesindaja. Selle summa sisse peab mahtuma kolm korda päevas sooja toitu ning 1–2 oodet. Lisaks peavad haiglad olema võimelised pakkuma kümneid eridieete. Veidi üle viie euro päevas toidule on püsinud muutumatuna 10 aastat.

Kliinikumi tootmisjuhi Piret Tammvere sõnul on 2019. aastal ühe toitlustuspäeva tegelik kulu 7,91 eurot. Selle sisse kuuluvad nii toiduained, toidu valmistamine kui ka serveerimine.

Ka PERHi toitlustusjuhi sõnul on reaalsed toidule kuluvad summad suuremad kui haigekassa rahastus - päevas kulub ühe inimese toitlustamisele üle 8 euro, mille sisse arvestatakse lisaks toidu valmistamise kuludele ka investeeringuid.

Reeglina haigekassa kompenseeritav summa ei katagi haiglate toidule tehtavaid tegelikke kulutusi ja lisaraha näpistatakse näiteks 10 päeva eest makstavast voodipäevatasust, mida haiglad alates 2012. aastast tohivad küsida.

ITK majandusosakonna juhataja Signe Roosi sõnul kulub haiglal aastas toidule umbes 900 000 eurot, Lääne-Tallinna Keskhaigla ei avalikustanud haiglatoidu rahalist poolt.

Kliinikum valmistab igapäevaselt kuni 1000 toiduportsjonit. Kliinikum kulutas 2018. aastal toidule ligi 2,2 mln eurot.

Erahaigla panustab enamgi veel

Riiklikest haiglatest ligi poole suurema summa paneb toidule aga erahaigla Fertilitas.

Sealne toidupäev ühele inimesele maksab juhi Ivo Saarma sõnul 15,12 eurot. Fertilitasele pakub toitlustust Kingstone Food ning haigla menüü on tellitud toitumisnõustaja Reelika Õigemeelelt. Saarma sõnul on Fertilitase haiglas pakutavast toidust saadav energia ja toitainete jagunemine vastavuses Eesti riiklike toitumissoovitustega ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni toitumissoovitustega ning menüüde energeetilised väärtused arvestatakse keskmiselt nädala lõikes, lähtudes füüsilise aktiivsuse puudumisest.

Vastab riiklikele soovitustele

Menüüde vastavust riiklikele toitumissoovitustele kinnitavad enamike riiklike haiglate toitlustuse eest vastutavad isikud, kuid menüüde analüüs seda ei kinnita. Järelvalvet keegi menüüde tervislikkuse üle aga ei tee.

Küll aga teevad haiglad aeg-ajalt patsientide seas rahuloluküsitlusi, mis hõlmab ka tagasisidet toidu osas. “Viimasel uuringul oli 58% patsientidest haigla toiduga väga rahul. Võrreldes varasemate aastatega on see kasvanud, viimase 6 aastaga umbes kümnendiku võrra. Võrreldes Eesti teiste suuremate haiglatega, kus rahuloluprotsent jäi 44–62% vahele, on kliinikumi näitaja Eestis üks parimaid,” toob välja kliinikumi tootmisjuht Piret Tammvere.

Üldiselt rahul haiglatoiduga on ka ca 90% PERHi, ITK ja LTKH ravil olnud patsientidest.

Kuigi haiglatoidu rahuloluprotsendid on kõrged, kostab aeg-ajalt kriitikat haiglas pakutava toidu kohta nii meedias kui ka eravestlustes – kritiseeritakse nii toidu välimust, maitset kui ka selle mittevastavust riiklikele toitumissoovitustele.

Kehtiv määrus ei ütle midagi toidu välimise ja maitse kohta, need hinnangud ongi subjektiivsed. Küll aga peaks haiglas pakutav toit olema tervislik, seda sätestab ka eelnimetatud määrus.

Riiklikud toitumissoovitused rõhutavad toitumise tähtsust inimese tervise juures. “Toitumine on üks olulisematest teguritest, mis mõjutab inimeste tervist ja heaolu, aga ka haigestumist ja tervisekadu,” seisab dokumendis.

“Suur potentsiaal peitub institutsionaalses toitlustamises, kus keskkonna kujundamise abil on võimalik reaalselt mõjutada inimeste toitumist ja hoiakuid,” kirjeldatakse toitumissoovitustes riigi rolli inimeste toitumisharjumuste kujundamisel, mainides ühe institutsioonina ära ka haiglaid.

Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse kliinilise toitmise arst-konsultant Hanna-Liis Lepp ei tähtsusta aga liialt haiglates pakutava toidu puhul tervisliku toitumise põhimõtteid.

Tema sõnul peaks tervisliku toitumise soovitused olema pigem esmatasandi küsimus. “Ägeda haiguse ajal ei kehti need soovitused, mis on krooniliste haiguste vältimiseks,” selgitab Lepp.

Tema sõnul ei peagi haiglatoidu juures järgima otseselt taldrikureeglit, vaid olulisem on, et inimene üldse midagi sööks. “Haigusperioodil on tegelikult olulisem see, et inimene sööks seda, mis talle meeldib ja maitseb,” nendib Lepp. Ta lisab, et oluline on mitte jääda toiduenergia ja toitainete defitsiiti. Lepa sõnul ületab haige puhul risk jääda toitainete defitsiiti seda riski, kas toit on tasakaalustatud.

Küll aga tuleks Lepa hinnangul heita värske pilk haiglates pakutavatele eridieetidele. Kuuludes ühtlasi Eesti Kliinilise Toitmise Seltsi, on temagi veendunud, et 2002. aastast haiglatoitu reguleeriv määrus on iganenud ning mitu eridieeti tuleks ümber hinnata.

Haiglatoidust ei jõuta tüdineda

Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule sõnul on igasuguste määruste ülevaatamine ajas igati mõistlik tegevus.

Sule tõdeb haiglate toitlustamise teemal vesteldes, et toit on haiglas viibiva patsiendi vaatevinklist kindlasti väga oluline.

“Ajaloos on toit aga veel olulisem olnud, sest siis olid patsiendid pikalt haiglas ja toit võis olla rahulolumõjutaja number üks. Praegu toit enam nii oluline ei ole,” nendib Sule.

Keskmine haiglas viibimise aeg on näiteks Lääne-Tallinna Keskhaiglas 4–6 päeva (v.a õendusabikliinikus, kus patsiendid on pikemalt), PERHis aga 9 päeva.

“Patsientide menüü roteerub 14päevase tsükliga, mis on piisav, arvestades, et patsient viibib regionaalhaiglas keskmiselt 9 ööpäeva,” selgitab regionaalhaigla toitlustusjuht Anu Vähi.

Urmas Sule annab mõista, et haiglatoidu temaatika pole haiglate liidu jaoks just prioriteetide hulgas, pigem käsitletakse toitlustamist kui ühte kululiiki, millega tuleb optimeerida. Sule sõnul on kunst see, kuidas tagada haiglas toitlustamine, mis oleks haiglale mõistlik majanduslikus mõttes ja vastuvõetav ka patsiendile.

Ta tõdeb, et raha toitlustamiseks on vähe, kuid samas möönab, et haiglate liidu poolt pole tehtud ei sotsiaalministeeriumile ega haigekassale ettepanekut seda summat tõsta.

Küll aga on haiglate liit esitanud 2016. aastal sotsiaalministeeriumile ettepaneku üldkulude muutmiseks, milles sisalduvad ka toitlustamise kulud.

Haigekassa analüüsis toona taotluse põhjal, kuivõrd on haiglate kulud tervishoiuteenuste hindadega kaetud ning tuvastas, et kululiigiti esineb nii üle- kui ka alamaksmist. Toidukomponendi osa tervishoiuteenuste kuludes siiski ei tõstetud.

Haiglate menüü võiks olla tervislikum

Meditsiiniuudised palus toitumisterapeut Hiie Järval analüüsida kolme haigla menüüsid (ITK, kliinikum ja Fertilitas). Menüüde analüüsimiseks kasutas Järva TAI toitumisprogrammi, võttes aluseks 2017. aasta Eesti toitumissoovitusi. Üldise ülevaate saamiseks sai analüüsitud nimetatud haiglate kahe päeva menüü.

Kiudaineid vähevõitu

“Menüüdes on põhitoitained –valgud, rasvad, süsivesikud – normaalsetes vahemikes, kuid küllastunud rasvhapete ning kolesteroolisisaldused on normist kõrgemad, küllastunud rasvu on üle normi igal analüüsitud päeval. Peaaegu kõikidel päevadel on normist vähem kiudaineid.

Menüüdes on liiga palju magusat, mõnel analüüsitud päeval mitmekordselt üle normi. Menüüdes puuduvad täielikult tervislike rasvhapete allikad, nagu seemned ja pähklid. Puuvilju, marju on menüüdes väga vähe, mõnel päeval puuduvad üldse. Köögivilja osakaal võiks samuti menüüdes suurem olla.

C-vitamiini vähevõitu

Marjad, köögiviljad, puuviljad sisaldavad rohkelt antioksüdante ning fütotoitaineid, mis on hea tervise jaoks väga vajalikud.

Peaaegu kõikidel päevadel esineb tugev C-vitamiini ja folaadipuudus, kaltsiumit on samuti vähem kui päevane vajadus igal analüüsitud päeval,” tegi Järva kokkuvõtte.

Jaga lugu:
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451kadi.heinsalu@aripaev.ee
Aet Trisberg
Aet TrisbergAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0455aet.trisberg@aripaev.ee
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454violetta.riidas@aripaev.ee
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446siret.trull@aripaev.ee
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862karin.tamm@aripaev.ee
Kristi Kammer
Kristi KammerMeditsiiniuudiste müügi- ja arendusjuhtTel: 507 9553kristi.kammer@aripaev.ee