Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teadlased lähevad probiootikumidega akne ja dermatiidi vastu
Kui probiootikumide kasutamine toiduainetööstuses on juba igapäevane praktika, siis nende jõudmine nahahooldustoodetesse on tulevikusuund, millega tegelevad ka Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased.
Kui paarkümmend aastat tagasi arvati, et atoopiline dermatiit on eelkõige allergiline haigus, siis praeguseks on selgunud, et tegemist on väga heterogeense haigusega.
Akne on üks sagedasemaid nahahaigusi, esinedes üle 85% teismelistel ja üle 10% täiskasvanutel. Hinnanguliselt on iga viies dermatoloogilistest visiitidest seotud akne raviga, kirjutab dermatoloog Ene Mäestu.
SYNLABi infektsioonhaiguste valdkonna juht ja arst Paul Naaber on kolleegida valmis saanud teadustöö, mille käigus uuriti immuunvastust COVID-19 mRNA vaktsiinile sõltuvalt vanusest ja soost ja kõrvamõjudest.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.