Uuring: sage tehisaru kasutus seostub depressiivsete sümptomitega

USAs läbi viidud ja teadusajakirjas Jama Network Open avaldatud küsitlusuuringus analüüsiti generatiivse tehisintellekti (AI) kasutamise seost depressiivsete ja muude negatiivsete meeleolusümptomitega täiskasvanud elanikkonnas. Uuringu eesmärk oli hinnata, kas AI kasutamise sagedus ja kasutusviis on seotud depressiooni, ärevuse ja ärrituvusega ning kas need seosed erinevad vanuserühmade lõikes.

Analüüs põhines 50 osariiki hõlmaval internetiküsitlusel, milles osales 20 847 vähemalt 18aastast USA elanikku. Andmeid koguti 2025. aasta aprillist maini ning kasutati rahvastikukaalutud statistilisi mudeleid, et tulemused oleksid võimalikult esinduslikud. Depressiivseid sümptomeid hinnati üheksa küsimusega patsiendi terviseküsimustiku (PHQ-9) abil, ärevust GAD-2 skaalaga ja ärrituvust BITe-5 testiga.

Uuringust selgus, et 10,3% vastanutest kasutas generatiivset AI-d vähemalt kord päevas, sealhulgas umbes pooled neist mitu korda päevas. Igapäevane AI kasutus oli sagedasem meeste, nooremate täiskasvanute, kõrgema hariduse ja sissetulekuga ning linnapiirkondades elavate inimeste seas. Enamik igapäevaseid kasutajaid kasutas AI-d isiklikel eesmärkidel, sageli paralleelselt töö- või õpingutega.

Statistiline analüüs näitas, et võrreldes AI mittekasutajatega olid igapäevastel kasutajatel keskmiselt kõrgemad depressiooniskoorid. Samuti oli neil umbes 30% suurem tõenäosus kogeda vähemalt mõõdukat depressiooni. Sarnased, ehkki tagasihoidlikud seosed ilmnesid ka ärevuse ja ärrituvuse näitajates. Kõige tugevam seos esines 25–44- ja 45–64aastaste vanuserühmades.

Oluline on, et AI kasutamise ja depressiooni vaheline seos ei olnud seletatav sotsiaalmeedia kasutamise sagedusega ning statistiliselt oluliseks osutus eeskätt AI kasutamine isiklikel, mitte töö- või kooliga seotud eesmärkidel. Autorid rõhutavad, et tegemist on ristlõikelise uuringuga ning põhjuslikke järeldusi teha ei saa: võimalik on nii see, et AI kasutamine mõjutab meeleolu, kui ka see, et depressiivsete sümptomitega inimesed pöörduvad sagedamini AI poole.

Autorite hinnangul viitavad tulemused vajadusele uurida põhjalikumalt, millistes tingimustes ja milliste inimrühmade puhul võib generatiivse tehisintellekti kasutamine olla seotud vaimse tervise riskidega. Samuti soovitatakse tulevastes randomiseeritud uuringutes hinnata AI kasutamise võimalikke mõjusid mitte ainult produktiivsusele, vaid ka meeleolule ja ärevusele.