Tervise raamatuklubi: kuidas hoida oma „teist aju“ tervena?

Arsti sõnul näeb ta üha rohkem noori patsiente, kellel diagnoositakse põletikulised soolehaigused, näiteks haavandiline koliit või Crohni tõbi. Täpset põhjust ei osata välja tuua, kuid arvatakse, et rolli mängivad nii geneetiline eelsoodumus, keskkonnategurid kui ka muutunud toitumisharjumused. Antibiootikumid on mõnikord vältimatud, näiteks Helicobacter pylori ravis, kuid need mõjutavad paratamatult ka mikrofloorat. Pärast antibiootikumikuuri on mõistlik soolestikku toetada, sest mikrobioomi taastumine võib võtta kuid .

Sageli küsitakse, millal on kõhuvaevus lihtsalt mööduv ja millal peaks arsti poole pöörduma. Juhuslik seedehäire ei tähenda veel haigust, kuid kui valu kestab pikemat aega, tekib seletamatu kaalulangus, väljaheites on verd või vaevused püsivad kuude kaupa, tuleb kindlasti abi otsida. Eriti oluline on tähelepanu pöörata sõeluuringutele alates keskeast, sest varajane avastamine muudab ka tõsisemad haigused ravitavamaks.

Saates puudutati ka toitumistrende ja talumatusi. Laktoositalumatus on suhteliselt sage ning võib põhjustada puhitust ja kõhulahtisust. Gluteenitalumatust esineb märksa harvem, kui vahel arvatakse. Arsti hinnangul ei tasu ilma uuringuteta toidugruppe menüüst välja jätta, sest see võib hoopis tasakaalu rikkuda.

Praktiline sõnum on lihtne ja inimlik. Soolestikule teeb head mitmekesine, kiudainerikas ja võimalikult vähe töödeldud toit, mõõdukus nii suhkru kui ka alkoholi tarbimisel, regulaarne liikumine ning stressi vähendamine. Sama tähtis kui toit on eluhoiak. Rõõm, rahulik söömine ja seltskond laua ümber mõjutavad meie enesetunnet rohkem, kui sageli arvame.

Nagu saates rõhutati, võib süüa kõike, kuid mõõdukalt. Kui keha annab märku, tasub seda kuulata. Meie „teine aju“ vajab hoolt sama palju kui see, mis asub peas.