Eestis diagnoositakse igal aastal peaaegu 600 uut
rinnavähijuhtu- paraku on neist 200 avastamise hetkeks kaugele
arenenud. Hoolimata diagnoosimise ja ravi edusammudest on rinnavähk
juhtiv surmapõhjus 35-55-aastaste naiste seas ning teine
surmapõhjus kõigi naiste hulgas- kirjutas Päevaleht.
Rinnavähi avastamine varajases staadiumis ehk enne siirete
tekkimist väljapoole rinda on väga oluline- sest varakult avastatud
haiguse ravitulemused on paremad ja edasise elu prognoos hea.
Eestis tehakse mammograafilisi sõeluuringuid naistele vanuses
50-59- sest selles eas suureneb oluliselt rinnavähi
tekkerisk.
Sõeluuringu käigus avastatud rinnavähivormidest on ligi 75%
varajases staadiumis- kümme aastat tagasi oli see vaid 39%.
Eesti suurim probleem on siiani naiste vähene huvi ennetavates
uuringutes osalemise vastu. Kui 2007. a tuli Eestis kirjaliku kutse
saanud naistest rinnavähiuuringutele vaid 51%- siis teistes
arenenud riikides on uuringutes osalemise määr üle 70%.
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev vähivorm ja selle
esinemissagedus suureneb pidevalt.
Eestis diagnoositakse igal aastal peaaegu 600 uut rinnavähijuhtu-
paraku on neist 200 avastamise hetkeks kaugele arenenud. Hoolimata
diagnoosimise ja ravi edusammudest on rinnavähk juhtiv surmapõhjus
35-55-aastaste naiste seas ning teine surmapõhjus kõigi naiste
hulgas. Rinnavähi avastamine varajases staadiumis ehk enne siirete
tekkimist väljapoole rinda on väga oluline- sest varakult avastatud
haiguse ravitulemused on paremad ja edasise elu prognoos hea.
Eestis tehakse mammograafilisi sõeluuringuid naistele vanuses
50-59- sest selles eas suureneb oluliselt rinnavähi
tekkerisk.
Sõeluuringu käigus avastatud rinnavähivormidest on ligi 75%
varajases staadiumis- kümme aastat tagasi oli see vaid 39%.
Eesti suurim probleem on siiani naiste vähene huvi ennetavates
uuringutes osalemise vastu. Kui 2007. a tuli Eestis kirjaliku kutse
saanud naistest rinnavähiuuringutele vaid 51%- siis teistes
arenenud riikides on uuringutes osalemise määr üle 70%.