18. aprill 2005
Ainult tellijatele

Suit­se­ta­mi­sest loo­bu­ja teeb sü­da­me­le tee­ne

Põh­ja-Ees­ti Re­gio­naal­haig­la kar­dio­loo­gia­kes­ku­se ju­ha­ta­ja, sü­da­me­ter­vi­se kes­ku­se üle­marst Mar­gus Vii­gi­maa peab suit­se­ta­mist üheks olu­li­se­maks sü­da­me-ve­re­soon­kon­na hai­gus­te ris­ki­te­gu­riks.

Põh­ja-Ees­ti Re­gio­naal­haig­la kar­dio­loo­gia­kes­ku­seju­ha­ta­ja, sü­da­me­ter­vi­se kes­ku­se üle­marst Mar­gusVii­gi­maa peab suit­se­ta­mist üheks olu­li­se­makssü­da­me-ve­re­soon­kon­na hai­gus­te ris­ki­te­gu­riks. "Pal­jud ar­va­vad, et al­ko­hol teeb sü­da­me­le roh­kemlii­ga ega pöö­ra suit­se­ta­mi­se­le pii­sa­vat tä­he­le­pa­nu,"üt­leb Mar­gus Vii­gi­maa, kel­le hin­nan­gul on suit­se­ta­mi­nekõrg­ve­re­rõ­hu­tõ­ve kõr­val üks olu­li­se­maidsü­da­me­hai­gus­te ris­ki­te­gu­reid. Loo­bu­mi­ne taan­dab ris­keVii­gi­maa rõ­hu­tab, et suit­se­ta­mi­ne on sel­li­neris­ki­te­gur, mil­le ini­me­ne saab ise kõr­val­da­da,kah­jus­ta­va toi­me aja jook­sul eli­mi­nee­ri­da. "Mõ­nedväi­da­vad, et "olen ju­ba aas­taid suit­se­ta­nud, nii­kui­nii onrong läi­nud" – aga see ei ole nii! Kop­sud on jah tah­ma­tud, agasü­da­me­le saab suit­se­ta­mi­sest loo­bu­mi­se­ga te­hahea­teo." Ta loet­leb meh­ha­nis­me, mis käi­vi­tu­vad iga si­ga­re­titõm­ba­mi­se jä­rel: ve­re­rõhk tõu­seb, võib tek­ki­da sü­da­merüt­mi­häi­re, ve­re­soon­te sein­tes ole­vad lub­ja­naas­tudmuu­tu­vad ebas­ta­biil­se­maks ja kah­jus­ta­vad ve­re­soo­ni,ve­re­rin­ges­se või­vad sat­tu­da ve­de­lad ras­vad. Te­kibtrom­bi oht, sest toi­muv sig­na­li­see­rib or­ga­nis­mi­le, etve­re­soon on kat­ki ja or­ga­nism võib käi­vi­ta­daene­se­kait­se­na ve­re hüü­bi­mi­se ohu­ko­has. Iga si­ga­ret võibol­la po­tent­siaal­selt oht­lik in­fark­tieel­se sei­sun­dite­ki­ta­ja. Suit­se­ta­ja risk saa­da in­farkt on võr­rel­desmit­te­suit­se­ta­ja­ga ku­ni kolm kor­da suu­rem. Sa­mas hak­kabäge sei­sund taan­du­ma ko­he pä­rast suit­se­ta­mi­sestloo­bu­mist. Esi­me­se ka­he-kol­me suit­su­va­ba aas­ta jook­sulmuu­tub in­fark­ti­risk poo­le väik­se­maks ning seits­me-ka­hek­saaas­ta pä­rast on see võrd­ne mit­te­suit­se­ta­ja oma­ga. Suit­se­ta­mi­sest tin­gi­tud sü­da­me-ve­re­soon­kon­nakah­jus­tu­si an­nab ta­ga­si pöö­ra­ta. Kop­su­de elast­suspa­ra­ku sel moel ei taas­tu, mär­gib Vii­gi­maa. Põh­jus või õi­gus­tus?Ta on tä­he­le pan­nud, kui­das ini­me­sed õi­gus­ta­vad omasuit­se­ta­mis­har­ju­must, ja leiab iga­le väi­te­levas­tu­väi­te. Näi­teks öel­dak­se sa­ge­li, et see või tei­ne ini­me­nesuit­se­tab kõr­ge va­nu­se­ni ja hä­da po­le mi­da­gi. Mõ­ne­deini­mes­te suu­re­mat vas­tu­pa­nu­või­met võib se­le­ta­da nen­dehea­de gee­ni­de­ga ja sel­le­ga, et ilm­selt po­le neil tei­siris­ki­te­gu­reid – kas kõr­get ve­re­rõh­ku, üle­kaa­lu, ve­rekõr­get ko­les­te­roo­li­ta­set vms. "Me ei tun­ne pii­sa­valt omagee­ni­pä­ran­dit, et ol­la et­te veen­du­nud, kas jää­mesuit­se­ta­des ter­veks. Igal ini­me­sel on eri­nevter­vi­se­va­ru!" nen­dib Vii­gi­maa. Nais­suit­se­ta­ja­te üks pea­mi­si väi­teid on see, etsuit­se­ta­mi­sest loo­bu­mi­se jä­rel muu­tub ai­ne­va­he­tusaeg­la­se­maks ning ke­ha­kaal tõu­seb kii­res­ti. Vii­gi­maa sõ­nul li­san­dub tões­ti ena­mi­kul lü­hi­ke­seaja jook­sul 4–6 ki­log­ram­mi. Tal on en­dal ol­nud pat­sien­te,kes on mit­te­suit­se­ta­jaks hak­ka­mi­se jä­rel saa­nud 20–30li­sa­ki­lo. Suit­se­ta­mi­sest loo­bu­mi­se järg­se­telesi­mes­tel kuu­del nõuab när­vi­süs­teem asen­dus­te­ge­vust, sesthar­ju­mus­pä­ra­sed mõ­nuai­ned on ka­du­nud. Pal­jud leia­vadlo­hu­tust söö­mi­ses. Vii­gi­maa sõ­nul on se­nis­te uu­rin­gu­te põh­jal endõi­gus­ta­nud an­ti­dep­res­san­di kuur. Tõ­si, pal­jud pea­vadseits­me­nä­da­la­se kuu­ri hin­da – 2400 kroo­ni – lii­gakal­liks. Arst kü­sib vas­tu, et kas suit­se­ta­ja on kok­kuar­ves­ta­nud, pal­ju ta si­ga­ret­ti­de pea­le ku­lu­tab või kuipal­ju mak­sab te­ma ter­vis? Efek­ti li­sa­vat ka tun­tud ree­gel:kui ini­me­ne on ra­vi eest maks­nud ar­ves­ta­ta­vat hin­da,suu­re­neb te­ma mo­ti­vat­sioon suit­se­ta­mi­sestloo­bu­da. Häid tu­le­mu­si on and­nud ka ni­ko­tii­ni asen­dus­ra­vi,mil­leks on ap­tee­ki­des il­ma ret­sep­ti­ta saa­da­val niinät­sud kui plaast­rid. Ini­me­ne on nõrkMar­gus Vii­gi­maa tun­nis­tab, et ini­me­ne on sa­ge­li nõrk:"Ise­gi poo­led in­fark­ti põ­de­nud suit­se­ta­jad hak­ka­vaduues­ti suit­se­ta­ma, nii­pea kui tun­ne­vad, et ter­vis lä­hebpa­re­maks." Sel­le­pä­rast peab ta vä­ga olu­li­seks laial­da­se­matsuit­se­ta­mi­sest loo­bu­mi­se nõus­ta­mist. Ini­me­sed va­ja­vadroh­kem tea­vet, kui­das mõ­jub suit­se­ta­mi­ne or­ga­nis­mi­le,mis ja miks juh­tub pä­rast loo­bu­mist. Il­ma veen­du­mu­se­ta, etsuit­se­ta­mi­se tõt­tu on risk hai­ges­tu­da vä­ga kõr­ge, eite­ki tu­ge­vat soo­vi ja mo­ti­vat­sioo­ni loo­bu­mi­seks. "Sel­ge on see, et suit­se­ta­mi­sest loo­bu­des tu­leb muu­taka elus­tii­li, toi­tu­da tei­si­ti, roh­kem lii­ku­da.Suit­se­ta­mi­sest loo­bu­mi­se nõus­ta­jad pea­vad ole­ma val­misand­ma üht­la­si nõu so­bi­li­ke elu­vii­si­de suh­tes," onVii­gi­maa veen­du­nud. Ars­ti­na aval­das ta suurt poo­le­hoi­duhai­ge­kas­sa ot­su­se­le fi­nant­see­ri­da nõus­ta­mis­te­ge­vustse­ni­sest enam.   ****************************   Suit­se­ta­mi­sest loo­bu­ja­te nõus­ta­mi­seka­bi­ne­tid Suit­se­ta­mi­sest loo­bu­ja­te­le on nõus­ta­mi­ne ta­su­ta.Nõus­ta­mis­tee­nus on ra­has­ta­tudsü­da­me-ve­re­soon­kon­na­hai­gus­te en­ne­ta­mi­se riik­li­kust­ra­tee­gia 2005–2020 va­hen­di­test. 18.–24. ap­ril­li­ni,üle­rii­gi­li­se sü­da­me­nä­da­la raa­mes, on suit­se­ta­mi­sestloo­bu­ja­te nõus­ta­mi­se ka­bi­ne­tid ava­tud igal töö­päe­val,et pak­ku­da li­sa­või­ma­lu­si suit­se­ta­mi­sest loo­bu­dasoo­vi­jai­le. 1) Ida-Tal­lin­na Kesk­haig­las: * Ra­vi tn 18;sil­mak­lii­ni­ku kab. 159 või kab. 121: E kel­la 14–18, Tkel­la 16–18, K kel­la 16.30–18, N kel­la 15–18, R kel­la15–17;eel­re­gist­ree­ri­mi­ne tel 1900;nõus­ta­jad: dr Tiiu Härm, Me­ri­ke Mark, Kris­ta Tutt jaKai­di Trau­mann. * seo­ses Tal­lin­na Kris­tii­ne lin­nao­sa päe­va­de­ga19.–24. ap­ril­li­ni toi­mu­vad suit­se­ta­mi­sest loo­bu­ja­tenõus­ta­mi­sed ka Ida-Tal­lin­na kesk­haig­la Jär­ve haig­las(Ener­gia tn 8) kab. 118: T, K, N kel­la 14–17 ja R kel­la13–15.  2) Põh­ja-Ees­ti Re­gio­naal­haig­las(Sü­tis­te tee 19): * pul­mo­no­loo­gia po­lik­lii­ni­ku kab. 160: E–R kel­la13–17;eel­re­gist­ree­ri­mi­ne tel 697 1049, 697 2063;nõus­ta­jad: dr Aet Rau­kas, Ül­le Ro­den, Sir­jeLä­heb. * Sü­da­me­ter­vi­se kes­kus, kab. 112: E kel­la 13–15;eel­re­gist­ree­ri­mi­ne tel 697 2033;nõus­ta­jad: dr Mar­gus Vii­gi­maa ja An­ne Speek.  3) Tar­tu Üli­koo­li Klii­ni­ku­mis: * kar­dio­loo­giak­lii­ni­kus (L. Puu­se­pa 1a);li­pii­di­kes­ku­se kab. 4042: E kel­la 11–14, T kel­la 8–12,N kell 11–15, R kel­la 10–16;eel­re­gist­ree­ri­mi­ne tel 731 9359;nõus­ta­jad: dr Tiit Pokk ja Kül­li Kan­gur. * kop­suk­lii­ni­kus (Riia mnt 167);kab. C 107: E, K, R kel­la 9–13, T ja N kel­la 12–16;eel­re­gist­ree­ri­mi­ne tel 731 8910;nõus­ta­jad: dr Ül­le Ani ja Ada Al­lik­soo, Ja­naTal­vik.  4) Rap­la Maa­kon­na­haig­las (Alu tee1): * kab. 98: E–R kel­la 9–13;eel­re­gist­ree­ri­mi­ne tel 489 0700 või 489 0711;nõus­ta­ja: dr Ma­ri Põld.  5) Põl­va Haig­las (Uus tn2): * ter­vi­se­tu­ba: E, T, K ja R kel­la 9–13, N kel­la13–17;eel­re­gist­ree­ri­mi­ne tel 799 4276 või 799 4449;nõus­ta­jad: dr Tiiu Li­pand ja Vee­vi Hõ­rak, Ai­riRüü­tel. Al­li­kas: Ter­vi­se Aren­gu Ins­ti­tuut

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708