3. märts 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõtteid uuest tervise infosüsteemist

Arvo Tikk, meditsiinidoktor, Eesti Bioeetika Nõukogu esimees 20. detsembril 2007 võeti Riigikogus vastu tervishoiu korralduse seaduse täiendus, mis loob seadusliku aluse tsentraalse digiloo juurutamiseks Eesti tervishoius. Mida see annab.

<p class="MsoNormal"><span lang="EN-US">Esiteks see tagab inimesetähtsamate terviseaandmete säilitamise ja vajadusel nende paremakättesaadavuse. Põhilised terviseandmed ei kao enam ära,tervishoiualane statistika muutub usaldusväärsemaks ning tekibvõimalus uuel tasemel tervishoiu kvaliteedi ja juhtimiseprobleemide käsitlemiseks.<br />Oluline arutamise teema on suure infopanga raames patsientideprivaatsuse ja andmete konfidentsiaalsuse tagamine. See oli ükskeskseid probleeme kõigil seaduse vastuvõtmisele eelnenudaruteludel. Küsimust peeti nii oluliseks, et seaduseelnõuettevalmistamise käigus moodustati riigihanke korras eetikatöörühm, kes poolteist aastat arutas kõikvõimalikke lahendusi.Selle käigus kohtuti paljude erialade arstidega, juristidega jainfotehnoloogia ning avalike suhete spetsialistidega. Kuidastoimida nii, et inimese õiguste ja vabaduste riive oleks minimaalneja samal ajal inimesele oleks tagatud võimalikult hea arstiabikättesaadavus. Selles suhtes ei ole absoluutselt ühest lahendust,on üksnes paremad ja halvemad variandid.</span><br /><span lang="EN-US">Juba</span><span lang="EN-US">igas inimeseendas on huvide konflikt. Inimene tahab, et tema privaatsus ja temaandmete konfidentsiaalsus oleks maksimaalselt kaitstud kuid samalajal ta tahab sada võimalikult head ja mitmekülgset arstiabi.Viimane nõuab aga paljude arstide tegelemist tema probleemidega jaselleks on vajalik ulatusliku andmebaasi olemasolu. Teisalt igainimene on patsiendina huvitatud, et tema terviseandmed oleksmaksimaalselt kaitstud ja poleks kõrvalistele isikutelekättesaadavad, kuid kodanikuna ta tahab, et kogu tervishoiusüsteemtöötaks hästi ja tagaks kõigile ühiskonna liikmetele parimavõimaliku arstiabi. Selle eelduseks on aga kõigi inimesteterviseandmete alusel tehtavad üldriiklikud otsused. Ei ole nii, etainult mina ja minu huvid on ainutähtsad. Juba kaasaegsedemokraatliku ühiskonna põhidokument ÜRO inimõiguste deklaratsioonütleb artiklis 29 “ Igal inimesel on kohustused ühiskonna ees, kunaainult ühiskonnas on võimalik tema isiksuse vaba ja täielikarenemine.”…Sama kordab ka Euroopa inimõiguste ja põhivabadustekaitse konventsiooni artiklis 10 “ Kuna<span style=""> </span>nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus,võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste,piirangute ja karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning ondemokraatlikus ühiskonnas vajalikud … tervise või kõlbluse võikaasinimeste reputatsiooni või õigluse kaitseks, …. ”<br />Suurte andmebaaside koostamisel on kaks võimalust: kas oma andmeidannavad üldisesse infopanka ainult need, kes seda ise soovivad võiautomaatselt sisestatakse kõik andmed ühtsesse andmebaasi ja needkellele see ei meeldi lasevad oma andmed kas kustutada või kinnipanna. Esimene on opt in ja teine opt out süsteem. Mõlemal on omahead ja halvad küljed. Ülesanne on võtta kasutusele neist see, misrahuldab paremini rohkemate asjaosaliste vajadused.<br />Opt in süsteemi puhul oleks paremini tagatud patsiendi privaatsusja tema vaba iseotsustamine oma tervisega seotud probleemide üle.See tähendaks patsiendile ulatusliku selgitustöö järele vastavainformeeritud nõusoleku kirjalikku andmist. Vaja oleks sel puhullisaks patsiendi õiguste ja kohustuste kohta ka ülevaadet kogutervise infosüsteemi ülesehituse ja toimimise põhimõtetest. Eetikatöörühm arutas sellist võimalust. Jõuti järeldusele, et arstivastuvõtu ajal pikkadeks täiendavateks aruteludeks ei ole aega jaselline informeeritud nõusoleku vormistamine peaks toimuma ennearstikabinetti sisenemist. Selleks on vaja täiendavat aega javastavalt koolitatud töötajaid. Kui suures polikliinikus on seekuidagi lahendatav, siis väikestes raviasutustes on seeproblemaatiline.<br />Opt in süsteemil on ka palju puudusi. Tavainimene, kellelemeditsiiniprobleemid on kauged, ei kujuta ette mida, millal ningmilleks oleks vaja terviseandmeid tema heaolu tagamisel. Me keegiei tea ette, millal meid võib tabada tõsine haigus, mis vajabtäismahulist arstiabi. Kui patsient on jäänud kõrvaleterviseandmebaasidest siis puuduvad tema kohta varasemadterviseandmed või nad on lünklikud ning arstide otsused sel puhulon kindlasti pinnalisemad kui nad võiks olla. Näitekshüpertooniatõve, südame infarkti ja ajuinsuldi profülaktika agapõhinebki ennekõike ennetavatel meetmetel, mis toetuvad inimesevarasemate terviseandmete analüüsile.<br />Kui terviseandmete kogumine toetub üksnes üksikisikute suvale, siiska kogutavad andmed ei peegelda tegelikku olukorda ja nendeusaldatavus riikliku statistika koostamiseks on kesine. Niisugune,ainult soovi avaldanute terviseandmete tsentraalne infopank onloodud Tšehhi Vabariigis. Ta toimib sarnaselt haigekassale jalaiemat kasu temast ei ole.<br /><span style=""> </span>Terviseandmeid kogutakse kõigi inimestekohta ka praegu. Vastavalt seadusele salvestatakse patsiendi kohtakogutud andmed kas arsti, haigla, või teatud haigusrühmade tasemel.Opt in süsteemi puhul tekib vajadus eraldi arutada, millal neidsisestada tsentraalsesse andmebaasi ja millal mitte. See nõuabtäiendava suhtlemissüsteemi loomist, avaldusi, nõusolekuvorme jamuud täiendavat bürokraatiat. Kirjandusest on siiski teada, etinimesi, kes on vastu tervise andmebaasidega liitumisele, on vägavähe.<br />Opt out süsteem esmalt salvestab kõik tähtsamad põhiandmed ( meilumbes 20% kõigist terviseandmetest) automaatselt üldriiklikkuandmebaasi ja inimene, kes ei taha, et tema andmed oleksmeedikutele kättesaadavad, võib oma andmed kinni panna ja siis eisaa neid keegi kasutada. Kindlasti see kahjustab patsiendileosutatava arstiabi kvaliteeti. Kui see aga on inimese tõsine soov,siis seda tuleb austada. Ümber mõeldes aga inimene võib vajaduseloma andmeid uuesti avada. Mitteisikustatud kujul terviseandmeidsiiski kasutatakse statistikaks ja muude üldistatud otsustetegemiseks.Kanadas tehtud vastavad uurimused on näidanud, et valdavenamus inimesi üldse ei tunne huvi oma terviseandmete ja nendeandmebaaside salvestamise vastu.<br />Tõsiseks puuduseks opt out süsteemil võiks olla võimalus, etandmete olemasolul andmebaasis, võivad nad sealt sattuda kõrvalisteisikute kätte. See on peamine väide opt out süsteemi vastu, kuidselle ärahoidmiseks on rakendatud rangeid kõige kõrgema klassiturvameetmed.<br />Opt out süsteemil on ka rida olulisi eeliseid. Esiteks ei kaopatsiendi andmed ära. Praegu on varasemate andmete puuduminetavaline probleem haige konsultatsioonile saabudes. Andmeteolemasolu infosüsteemis likvideerib selle kitsaskoha. Patsient eipea oma vanu materjale kaasas kandma ja ise säilitama. Jääb ärasuur hulk paberlikku bürokraatiat.<br />Senisest paremini tagab andmete kinnipanemise võimalus inimeseletema andmete konfidentsiaalsuse. Erinevalt paberkandjast jääb nüüdjälg igast vaatamisest ja seda pidevalt kontrollitakse ningpatsient saab ise jälgida, kes on tema andmete vastu huvi tundnud.Sageli võib ajakirjandusest lugeda, et mis saabsiis kui seeandmebaas satub häkkerite kätte. Selline arvamus põhineb rohkememotsioonidel. Kui vähegi tunda kasutatavaid turvasüsteeme, siisselgub, et selline asi pole praktiliselt võimalik. Küll aga onvõimalik, et mõni arst vaatab andmeid, mis temasse ei puutu.Varasemad kogemused juba aastaid toimiva rö-piltide andmebaasiga,samuti kogemused politsei andmebaasidega on näidanud, et jälgvaatamisest, pidev kontroll ning vastutus andmebaasis andmetevaatamise puhul on kiirelt lõpetanud üksnes uudishimul põhinevategevuse.<br />Nagu ülalesitatust selgub, on nii opt in kui ka opt out süsteemilnii puudusi kui ka väärtuslikke külgi. Eetika töörühma ülesanne olihinnata erinevate variantide kasu ja kahju vahekorda ning leidaparim lahendus. Pikad ühisarutelud poolt ja vastu viisidarusaamale, et tervishoiu praktikas töötab paremini opt outsüsteem. Muide, samale järeldusele on jõudnud ka sama probleemigasüvitsi tegelejad teistes riikides.<br />Iga uue asja puhul leidub alati kritiseerijaid, nii ka meil. Onväidetud, et kaob patsientide privaatsus, halvenevad patsiendi jaarsti vahelised usalduslikud suhted, meedikuid ei usaldata enam.Patsientide eraelulised andmed saavad kõigile kättesaadavaks, kõiksee on mõttetult kallis ja seetõttu ei õigusta ennast ning paljumuud sellist. Kahjuks seni kuuldud kriitika põhineb rohkememotsioonidel ja mõne üksikprobleemi ületähtsustamisel kui asjalikefaktide igakülgsel analüüsil ja nende mõtestamisel. Kindlastimuutuvad või on juba muutunud patsiendi ja arsti vahelised suhted.See aga ei tulene mitte niipalju digiloo juurutamisest kui faktist,et ravimine on muutunud üha keerulisemaks ja kompleksemaks.Ravimine on muutumas üha rohkem meeskonnatööks ja seetõttu onmingil määral muutunud ka 19.sajandile ja 20. sajandi esimeselepoolele iseloomulikud patsiendi ja arsti suhted.<br />Meie üha rohkem komputeriseeruvas maailmas digitaalsedterviseandmebaasid ei ole midagi erilist, need on kasutuselkõikjal. Sellest ei ole pääsu ja meie ülesanne on luua võimalikulthea süsteem. Põhjamaades nad toimivad mitmesugusel kujul juba ülekolmekümne aasta. Elanikkonna poolt on nad hästi omaks võetud. Eiole teada, et seal oleks suured andmebaasid põhjustanud tõsiseideetikaprobleeme või andmete väärkasutamist. Pole mingit alustarvata, et meil see peaks olema teisiti. Sama kinnitab ka meie jubaaastatepikkune kogemus üleriikliku piltdiagnostika andmebaasiga.Vastupidi, see on loonud uue kõrgema kvaliteedi koguarstiabis.<br />On avaldatud kahtlust, et digiloo pidamine on liiga kallis – maksabmitukümmend miljonit krooni aastas. Tegelikult tervishoiusüsteemkulutab juba praegu digitaliseeritud andmebaasidele üle 200 miljonikrooni aastas, kuid need süsteemid eri asutustes ei ole omavahelühildatavad ja selle tõttu madala efektiivsusega. Mida kiireminiõnnestub luua ühtne infosüsteem, seda odavam on seetulevikus.<br />Kokku võttes tervise infosüsteemiga seonduvat on selge, et see onuus kvaliteet kogu tervishoiu korralduses. Uus kvaliteet nõuab agaka uut mõttelaadi. Vanade kivistunud mõttemallidega ja vanatööstiiliga on oht jääda kõrvale kiirelt arenevastervishoiusüsteemis. Seetõttu lähiülesandeks on kõigitervishoiutöötajate koolitamine toimetulekuks uues olukorras.Vastavad meetmed on sotsiaalministeeriumi poolt ka planeeritud juba2008. aastasse.</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="EN-US"> </span></p>

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099